Postitused

Jagatud sündmused ajaloos ei võrdu ühise kultuuriga, ehk miks Eesti pole tegelikult Balti riik

Kujutis
Valisin sellele postitusele provokatiivse pealkirja meelega, sest tean, et teema, mida analüüsin on paljude Eestis elavate inimeste ja ka välismaalaste seas tihti vaidlusi tekitav. Olen kaua selle teema osas informatsiooni kogunud ja mõtisklenud, kuidas sellest kirjutada võimalikult eestlaste keskselt, sest lõppude lõpuks peaks regiooniline kuuluvus olema rahva enamuse otsustada, mitte rahvaste ja riikide eest ära otsustatud kusagil kaugel eemal. Nimetus Baltikum tuleneb algselt Läänemere nimetusest, mis kandus üle kõikidele seda merd ümbritsevatele riikidele, ka Rootsit, Taanit ja Saksamaad on olenevalt kontekstist ajalooliselt nimetatud Balti riikideks ja nii kuni 20. sajandini. Väidetavalt nimetas Kreeka õpetlane Erastothenes juba 3. saj eKr Euroopa põhjapoolset sisemerd Baltiaks , kuigi suurema osa kirjapandud ajalooperioodist on Läänemeri kandnud siiski Balti asemel hoopis Idamere nimetust (näiteks saksa keeles Ostsee , rootsi keeles Östersjön , taani keeles Østersøen, hollandi ke...
Postita kommentaar
Lisateave

Shared events in history are not equal to a common culture - i.e., why Estonia is not actually a Baltic country and shouldn't be taken as one

Kujutis
  I deliberately chose a provocative title for this post because I know that the topic I am analyzing is often controversial among many people living in Estonia, as well as for foreigners. I have been gathering information on this topic for a long time and thinking about how to write about it as Estonian-centrically as possible, because after all, regional affiliation should be decided by the majority of the nation, and should not be decided by nations and countries somewhere else. Firstly, let’s see where the term “Baltic” comes from. It is said that the Greek scholar Erastothenes called the northern inland sea of ​​Europe Baltic already in the 3rd century BC, but it did not become a common name for this region until much later. For most of written history-time, the Baltic Sea has been called the East Sea instead of the Baltic Sea (e.g. Ostsee in German, Östersjön in Swedish, Østersøen in Danish, Oostzee in Dutch). This name came from geography, because for the Germanic peoples (w...
Postita kommentaar
Lisateave

Lõuna-Eesti muusika ning tantsud - erinevate Eesti piirkondade kultuurilised erinevused

Kujutis
Kuigi Eesti on üsna väikene maa ja rahvas, jagunevad eestlased tegelikult kultuurilises mõttes kaheks erinevaks ja eriliseks piirkonnaks. Erinevate Eesti piirkondade kultuurilised erinevused tulenevad peamiselt geograafilisest asukohast, kes on selle piirkonna lähimad naaberriigid. Samuti on see seotud sellega, et Eesti muutus üheks alaks alles 1917. aastal ning enne seda on Eesti territoorium peaaegu alati jagunenud põhjapoolseks Eestimaaks ja lõunapoolseks Liivimaaks (koos Põhja-Lätiga).  Lõuna-Eesti kultuurilisse piirkonda kuuluvad üldjoontes tänapäeva maakondadest Põlva-, Võru-, Valga-, Tartu-, Jõgeva-, Viljandi- ja osaliselt ka Pärnumaa. Võrreldes Põhja- ja Lääne-Eesti kultuuriga, mis on säilinud üsna arhailisena, on Lõuna-Eesti olnud palju vastuvõtlikum uuendustele. See väljendub näiteks regi- ehk runolaulude siirdevormilisuses, mis on Põhja-Eestis vähem levinud, kuid Lõuna-Eestis üldlevinud. Lõuna-Eestit iseloomustab kõige paremini üsna tugev balti mõju , mis tuleneb selles...
Postita kommentaar
Lisateave

Põhja- ja Lääne-Eesti muusika ning tantsud - erinevate Eesti piirkondade kultuurilised erinevused

Kujutis
  Kuigi Eesti on üsna väikene maa ja rahvas jagunevad eestlased tegelikult kultuurilises mõttes kaheks erinevaks ja eriliseks rahvakilluks. Erinevate Eesti piirkondade kultuurilised erinevused tulenevad peamiselt geograafilisest asukohast, kes on selle piirkonna lähimad naaberriigid. Samuti on see seotud sellega, et Eesti muutus üheks alaks alles 1917. aastal ning enne seda on Eesti territoorium peaaegu alati jagunenud põhjapoolseks Eestimaaks ja lõunapoolseks Liivimaaks (koos Põhja-Lätiga).  Põhja- ja Lääne-Eestit (kaasa arvatud saari) nimetab Ingrid Rüütel eesti klassikalise muinaskultuuri hälliks oma uurimustöös "Rahvalaulud ja muusika Virumaal". Ajalooliselt kuuluvad sellesse piirkonda tänapäeva maakondadest Viru-, Harju-, Järva-, Rapla-, Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa. Põhja- ja Lääne-Eestit iseloomustab kõige paremini väga tugev skandinaavia mõju , mis tuleneb peamiselt sellest, et läbi tuhandete aastate on Eestisse saabunud peamiselt Rootsi päritolu asukaid, kes pikkamisi s...
Postita kommentaar
Lisateave