Põhja- ja Lääne-Eesti muusika ning tantsud - erinevate Eesti piirkondade kultuurilised erinevused
Kuigi Eesti on üsna väikene maa ja rahvas jagunevad eestlased tegelikult kultuurilises mõttes kaheks erinevaks ja eriliseks rahvakilluks. Erinevate Eesti piirkondade kultuurilised erinevused tulenevad peamiselt geograafilisest asukohast, kes on selle piirkonna lähimad naaberriigid. Samuti on see seotud sellega, et Eesti muutus üheks alaks alles 1917. aastal ning enne seda on Eesti territoorium peaaegu alati jagunenud põhjapoolseks Eestimaaks ja lõunapoolseks Liivimaaks (koos Põhja-Lätiga).
Põhja- ja Lääne-Eestit (kaasa arvatud saari) nimetab Ingrid Rüütel eesti klassikalise muinaskultuuri hälliks oma uurimustöös "Rahvalaulud ja muusika Virumaal". Ajalooliselt kuuluvad sellesse piirkonda tänapäeva maakondadest Viru-, Harju-, Järva-, Rapla-, Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa. Põhja- ja Lääne-Eestit iseloomustab kõige paremini väga tugev skandinaavia mõju, mis tuleneb peamiselt sellest, et läbi tuhandete aastate on Eestisse saabunud peamiselt Rootsi päritolu asukaid, kes pikkamisi segunesid kohalike läänemeresoomlastega ja läbi mille nad muutusid eestikeelseteks, kuid skandinaavia-läänemeresoome segakultuuriliseks rahvaks. Traditsioonilisteks rootslaste asualadeks Eestis on peetud rannikualasid ja enamikke Eesti saari, sest need on piirkonnad, kus veel 20. sajandil elasid eestlastega mitte-segunenud eestirootslased. Tegelikult elas rootslasi varasemalt isegi sügaval sisemaal, näiteks Põltsamaa kandis, mis annabki tunnistust, sellest, et suurem osa rootslastest eestistusid aja jooksul, eriti need, kes polnud vabad talupojad. Suurem osa sisemaal elanud muulastest, kaasa arvatud rootslased eestistusid hiljemalt 19. sajandiks. 20. sajandil toimunud teise maailmasõja käigus oli suurem osa eestirootslastest sunnitud Eestist lahkuma, sest nende kinnisvara riigistati ja läks Nõukogude liidu sõjaväe käsutusse. Tänapäeval on mõned eestirootslased tagasipöördunud ning paljudel on Eestis maakodud.
Lisaks skandinaavia mõjudele on Põhja-Eestit, eriti Virumaad, iseloomustav suur soome mõju (kaasa arvatud vadja kultuur). Kuni teise maailmasõja ning Eesti okupeerimiseni olid Lõuna-Soome ja Põhja-Eesti asukate suhted väga tihedad ning omavahel abiellumine üsna üldlevinud. Eestlased tervikuna, aga eriti põhjaeestlased, ja soomlased on teadupärast üksteisele kõige sarnasemad rahvad nii keeleliselt, kultuuriliselt kui ka geneetiliselt. Üheks tähtsaks kultuuriliseks sarnasuseks on regi- ehk runolaulud, mis on ainult läänemeresoomlastele iseloomulik vanem laulmisviis. Põhja-Eestist pärit regi- ehk runolaulud kuuluvad koos soome runolauludega samasse arhailisesse kihistusse samas kui enamus Lõuna-Eesti regi- ehk runolauludest kuuluvad uuemasse siirdevormilisse kihistusse.
Märksa väiksemal määral on Põhja- ja Lääne-Eesti kultuuri, tantse ja muusikat mõjutanud saksa- ja idaslaavi kultuurid.
Põhja-Eesti on läbi ajaloo üle elanud mitmeid hetki, kus põlisrahvastik on vähenenud nii sõdade, haiguste, kui ka ikalduste tagajärjel. Rahvaarv on selliste sündmuste järgselt tavapäraselt kasvanud läänepoolt tulnud skandinaavlaste ning põhja- ja idapoolt tulnud läänemeresoomlaste kaudu, lisaks kohalikumate Lääne-Eesti saartelt tulnute kaudu, kes omakorda olid tõenäoliselt samuti juba varem skandinaavlastega segunenud läänemeresoomlased. Seda kõike on ka hiljutised geenianalüüsid uurinud.
NSV liidu ajal Eestis valitsenud ida- ja baltisuunaline geopoliitika eelistas Lõuna-Eesti kultuuri Põhja- ja Lääne-Eesti omale ning (koolides) tehti usinalt kihutustööd, et just Lõuna-Eesti kultuuri tunnustataks, kui kõikide eestlaste kultuuri. Tagntjärele peab tõdema, et see oli üsna edukas, sest suurem osa tavainimestele tuttavatest rahvatantsudest ja lauludest, kaasa arvatud regi- ehk runolaulud, on Lõuna-Eesti päritolu. Lõuna-Eesti pärimuskultuur on väga elujõuline ka tänapäeval, seda näitab näiteks see, et enamus rahvamuusika ansamblitest on pärit Lõuna-Eestist, samal ajal kui Põhja- ja Lääne-Eesti pärimuskultuur on alles alustanud oma n-ö come-backi. See on osaliselt seotud ka sellega, et teise maailmasõja ajal põgenes Eestist välismaale rohkem inimesi Põhja- ja Lääne-Eestist ning NSV liidu Eesti ümberrahvastamine, kaasa arvatud küüditamised ja massi-immigratsioon idast, puudutasid palju rohkem just Põhja-Eestit kui Lõuna-Eestit. Ajapikku on teadlikkus Põhja- ja Lääne-Eesti pärimuskultuurist taas kasvama hakanud.
Järgnevalt mõned näited rootsi- ja soome tantsudest ning muusikast, millest paljud kõlavad eestlastele väga tuttavalt või ongi päris samad, ning siis suur hulk näiteid Põhja- ja Lääne-Eesti tantsudest ja muusikast.
Mõned näited Rootsi tantsudest/muusikast kuni 20. sajandi alguseni:
Mõned näited Soome tantsudest/muusikast kuni 20. sajandi alguseni:
Põhja- ja Lääne-Eesti tantsud/muusika (kaasa arvatud ajaloolisele Liivimaale kuulunud rootsi piirkonnad) kuni 20. sajandi alguseni:
Kommentaarid
Postita kommentaar