Lõuna-Eesti muusika ning tantsud - erinevate Eesti piirkondade kultuurilised erinevused

Kuigi Eesti on üsna väikene maa ja rahvas, jagunevad eestlased tegelikult kultuurilises mõttes kaheks erinevaks ja eriliseks piirkonnaks. Erinevate Eesti piirkondade kultuurilised erinevused tulenevad peamiselt geograafilisest asukohast, kes on selle piirkonna lähimad naaberriigid. Samuti on see seotud sellega, et Eesti muutus üheks alaks alles 1917. aastal ning enne seda on Eesti territoorium peaaegu alati jagunenud põhjapoolseks Eestimaaks ja lõunapoolseks Liivimaaks (koos Põhja-Lätiga). 

Lõuna-Eesti kultuurilisse piirkonda kuuluvad üldjoontes tänapäeva maakondadest Põlva-, Võru-, Valga-, Tartu-, Jõgeva-, Viljandi- ja osaliselt ka Pärnumaa. Võrreldes Põhja- ja Lääne-Eesti kultuuriga, mis on säilinud üsna arhailisena, on Lõuna-Eesti olnud palju vastuvõtlikum uuendustele. See väljendub näiteks regi- ehk runolaulude siirdevormilisuses, mis on Põhja-Eestis vähem levinud, kuid Lõuna-Eestis üldlevinud. Lõuna-Eestit iseloomustab kõige paremini üsna tugev balti mõju, mis tuleneb sellest, et sadade aastate jooksul, kui Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti olid võõrvõimude poolt üheks piirkonnaks, Liivimaaks määratud, segunes mõneti ka lõunaeestlaste ning lätlaste kultuur. Samuti on läbi ajaloo saabunud Eestisse lätlasi (kaasa arvatud liivlasi), kes segunesid aja jooksul eestlastega, ning kes 19. sajandiks olid keeleliselt eestistunud. Baltlaste kaudu jõudis Lõuna-Eestisse ka rohkem trendikaid Kesk-Euroopa muusika- ja tantsustiile. Kui põhjaeestlased sarnanevad väismaalastest geneetiliselt ja kultuuriliselt kõige enam soomlastega, siis lõunaeestlased sarnanevad geneetiliselt ja kultuuriliselt pigem lätlastega. See on ka üks põhjus, miks me saame rääkida kahest erinevast eesti rahvast, kes aga jagavad ühist kirjakeelt ning kes on üksteisele ikkagi kõige sarnasemad rahvakillud.

Lisaks balti mõjule on Lõuna-Eestit, eriti setude piirkonda, iseloomustav idaslaavi mõju. See on suuresti seotud sellega, et setud kuuluvad vene õigeusu kultuurisfääri, samal ajal kui suur enamus ülejäänud Eestist kuulub hoopis luteriusu kultuurisfääri. Setodele iseloomulik eriline laulmisviis, leelo, on kõla poolest üsna erinev teiste läänemeresoomlaste regi- ehk runolauludest.

Väiksemal määral on Lõuna-Eesti kultuuri, tantse ja muusikat mõjutanud rootsi- ja saksa kultuurid. Üldiselt võib öelda, et Lõuna-Eesti on kultuuriliselt mitmekesisem võrreldes Põhja- ja Lääne-Eestiga, kus suurim mõju tuleb hoopis rootsi-, soome ja teiste väiksemate läänemeresoome rahvaste kultuuridest.

NSV liidu ajal Eestis valitsenud ida- ja baltisuunaline geopoliitika eelistas Lõuna-Eesti kultuuri (v.a vanemat setu kultuuri) Põhja- ja Lääne-Eesti omale ning (koolides) tehti usinalt kihutustööd, et just Lõuna-Eesti kultuuri tunnustataks, kui kõikide eestlaste kultuuri. Tagntjärele peab tõdema, et see oli üsna edukas, sest suurem osa tavainimestele tuttavatest rahvatantsudest ja lauludest, kaasa arvatud regi- ehk runolaulud, on Lõuna-Eesti päritolu. Suuresti tänu sellele on Lõuna-Eesti pärimuskultuur väga elujõuline ka tänapäeval, seda näitab näiteks see, et enamus rahvamuusika ansamblitest on pärit Lõuna-Eestist, samal ajal kui Põhja- ja Lääne-Eesti pärimuskultuur on alles alustanud oma n-ö come-backi. See on osaliselt seotud ka sellega, et teise maailmasõja ajal põgenes Eestist välismaale rohkem inimesi Põhja- ja Lääne-Eestist ning NSV liidu Eesti ümberrahvastamine, kaasa arvatud küüditamised ja massi-immigratsioon idast, puudutasid palju rohkem just Põhja-Eestit kui Lõuna-Eestit.

Järgnevalt mõned näited balti (läti) ja idaslaavi (vene) muusikast ja tantsudest ning seejärel palju näiteid Lõuna-Eesti muusikast ja tantsudest.

Mõned näited Läti tantsudest/muusikast kuni 20. sajandi alguseni:

1) "Pērkoņdancis", võrdle - 19) "Kaerajaan"

2) "Jūrā gāju naudas gūt"

3) "Migla,migla,rasa,rasa"

4) "Mūžam citas nemīlēšu"

5) "Sudmaliņas & Senais dancis"

6) "Govju kazāks"

Mõned näited idaslaavi tantsudest/muusikast kuni 20. sajandi alguseni:

7) "Beryozka", võrdle - 18) "Savikua veneläne"

8) "Kadrel", võrdle - 35)

9) "Vene tuustepp", võrdle - 17)

10) "Katyusha"

Lõuna-Eesti tantsud/muusika kuni 20. sajandi alguseni:

11) "Pärnumaa reinlender"

12) "Kikkapuu"

13) "Veere, veere, päevakene" (regi- ehk runolaul)

14) "Mets neidude vahel" (regi- ehk runolaul)

15) "Ringvalts"

16) "Reinlender"

17) "Tuustep", võrdle - 9)

18) "Savikua veneläne", võrdle - 7) "Beryozka"

19) "Kaerajaan", võrdle - 1) "Pērkoņdancis"

20) "Võru valss"

21) "Nummerpolka"

22) "Vändra polka"

23) "Kiä tek' orgo orassõ" (seto leelo)

24) "Naksi siia tulõmahe" (seto leelo)

25) "Põllulaul" (seto leelo)

26) "Lauliku lapsepõli" (regi- ehk runolaul)

27) "Liku lugu"

28) "Reilender"

29) "Kuhaanuška"

30) "Akuliina polka"

31) "Mihkli polkad"

32) "Arg kosilane" (regi- ehk runolaul)

33) "Kadriko"

34) "Kadrel"

35) "Üks rätsep õmbles kasukat"

36) "Paigalejäämise polka"

37) "Karula mehe mesileib"