Tallinna lühikirjeldus: linna läänepoolsed linnaosad / Brief description of Tallinn: city's western districts

Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ning suurim linn. Kuigi ametlikult asutatud 1219. aastal on Tallinna piirkonnas elatud juba aastatuhandeid enne. Tallinn on koduks 434 562-le inimesele ning kui arvestada ka Suur-Tallinnat ligi 550 000-le. Helsingi, Soome vabariigi pealinn, asub vaid 80 kilomeetri kaugusel Tallinnast, mis teeb need linnad maailmamastaabis ühtedeks lähedasemateks kogu maailmas. Tallinn on Eesti mõistes väga ebatavaline linn. Esiteks elab Tallinnas palju inimesi - kolm korda rohkem kui suuruselt järgmises linnas Tartus. Teiseks elab lisaks eestlastele, kes moodustavad Tallinna elanikest vaid ligikaudu 53%, Tallinnas väga palju muust rahvustest inimesi (peamiselt Nõukogude okupatsiooni ajal sisserännanud ja nende järeltulijad, aga ka uuemad sisserändajad Euroopa liidust ja kolmandatest riikidest), mis on samuti väga erinev klassikalistest eesti linnadest. Kogu Euroopa mastaabis on Tallinn välispäritolu elanike osas neljandal kohal pärast Brüsselit, Riiat ja Amsterdami. Ülejäänud Eestis (v.a Ida-Virumaa ning mõned Harjumaa piirkonnad) moodustavad maa põliselanikud eestlased siiski üle 80% elanikest. . Tallinna ajaloost ja tuleviku väljavaadetest kirjutan pikemalt juba mõni teinekord. Selles ja järgmises postituses keskendun väga lühikestele linnaosade kirjeldustele, mis annavad pildi sellest, millised need on praegu ning miks. Selleks, et Tallinnat lähemalt tutvustada on lihtsam see kaheks poolitada - lääneks ja idaks. Alustame läänepoolsest Tallinnast, mis hõlmab endas viite Tallinna linnaosa - Haabersti, Kristiine, Mustamäe, Nõmme ja Põhja-Tallinn. Selles linna pooles elab palju rohkem inimesi, 240,680, kui idapool linna. Kogu Lääne-Tallinna elanikest moodustavad eestlased ligikaudu 60%, kuid see erineb linnaosade kaupa. Näiteks Nõmme linnaosa elanikest moodustavad eestlased 85%, kuid Haabersti linnaosa elanikest vaid 49%. Tallinn is the capital and largest city of the Republic of Estonia. Although officially established in 1219, the Tallinn area has been inhabited for thousands of years before. Republic of Finland's capital Helsinki is only 80 kilometers (about 50 miles) away from Tallinn, which makes both Finnic nation's capitals one of the most close capitals of the world. Tallinn is a very odd city in the Estonia's context. First of all Tallinn has three times more inhabitants than Tartu, the next largest city. Secondly, in addition to Estonians (hereinafter referred to as the Ests) who make up about 53% of Tallinners, many people of other nationalities live in Tallinn (mainly immigrants and their descendants from the Soviet occupation time, but also newer immigrants from the European Union and third countries), which is also very different from classical Estonian towns. This makes Tallinn the fourth capital with largest foreign population in Europe after Brussels, Riga and Amsterdam. The rest of Estonia (except for the Ida-Viru County and some regions of the Harju County), have population with more than 80% native Ests. I will write about Tallinn's history and future prospects at some other time more in depth. In this and the next post, I will instead focus on very brief descriptions of Tallinn's city districts, to give you a picture of what they are now and why. In order to introduce Tallinn's districts, it's easier to split the city into two parts - west and east. We start from the western part of Tallinn, which includes five city districts of Tallinn - Haabersti, Kristiine, Mustamäe, Nõmme and Põhja-Tallinn. There are far more people living in this part of the city, than in the eastern part of the city. There are about 240,680 people living in the western part of Tallinn. Ests make up about 60% of the entire population of western Tallinn, which is pretty low, but this differs by districts. For example, Ests make up 85% of the inhabitants of Nõmme district, but only 49% of the inhabitants of Haabersti district.

Kakumäe, paat ja kalavõrgud rannal (20. saj algus)
Kakumäe, boat and fishing nets on the beach (early 20th century)

HAABERSTI LINNAOSAs elab tänapäeval ligikaudu 45,206 inimest, kellest vaid 49% on eestlased. 41% Haabersti elanikest on venelased. Eestlaste madala arvukuse taga selles linnaosas on Nõukogude okupatsiooni aegne massiimmigratsioon Eestisse. Linnaosa pindalaks on 22,3 km² ja rahvastikutihedus 2025,4 in/km². Linnaosa nimi tuleneb millalgi 16. sajandil asutatud Habers Hof’i nimest, mis tähendab ‘Kaeramõisa’. Ajalooliselt on siinset rannaäärt ääristanud eestlaste, soomlaste ja rootslaste kalurikülad. Haaberstis asub 12 asumit: Astangu, Haabersti, Kakumäe, Mustjõe, Mäeküla, Pikaliiva, Rocca al Mare, Tiskre, Veskimetsa, Vismeistri, Väike-Õismäe ja Õismäe. Kortermajade asumid, kus elab ka rohkem muulasi on Astangu, Haabersti ja Väike-Õismäe. Nende asumite hooned on suuremas osas pärit Nõukogude okupatsiooni ajast 1980. aastatest. Eramajade asumid, kus elab rohkem eestlasi ja on ka suurem alaealiste osakaal, on Kakumäe, Mustjõe, Rocca al Mare, Tiskre, Vismeistri ja Õismäe. Eramajade piirkonnad on nendes asumites kiiresti arenema hakanud pärast Eesti taasiseseisvumist. Harku järve kandis (Pikaliiva asumis) on iga aasta kerkimas uusi eramaju ning ka väiksemaid kortermaju, kuhu kolivad enamasti lastega pered. Haabersti linnaosas asub ka üks Eesti jõukamaid piirkondi - Merirahu. Linnaosas asub Eesti Vabaõhumuuseum, Tallinna Loomaaed, Saku Suurhall, Rocca al Mare kaubanduskeskus, Haven Kakumäe, Premia Jäähall jpm. Haaberstis asub samuti Kakumäe rand, Harku järv- ning rand ja Õismäe raba terviserada. Haabersti tähtsaimateks teedeks on Paldiski maantee (suundub Kesklinna poole), Ehitajate tee (suundub Mustamäe poole), Rannamõisa tee (suundub Tabasalu poole), Järveotsa tee (linnaosa sisene tee), Õismäe tee (linnaosa sisene tee) ja Vabaõhumuuseumi tee (linnaosa sisene tee). Ühistransport Õismäe linnaosas:

buss nr 4 Väike-Õismäe - Tiskre,

buss nr 10 Väike-Õismäe - Vana-Pääsküla,

buss nr 12 Väike-Õismäe - Priisle,

buss nr 13 Väike-Õismäe - Seli,

buss nr 16 Väike-Õismäe - Tallinn- Väike,

buss nr 21 Balti jaam - Landi,

buss nr 21A Väike-Õismäe - Kakumäe,

buss nr 21B Balti jaam - Kakumäe,

buss nr 22 Väike-Õismäe -Estonia,

buss nr 26 Väike-Õismäe - Paljassaare,

buss nr 26A Väike-Õismäe - Paljassaare põik,

buss nr 27 Harkujärve - Laagri alevik,

buss nr 28 Veerenni - Väike-Õismäe,

buss nr 36 Väike-Õismäe - Viru,

buss nr 37 Keskuse - Zoo,

buss nr 41 Balti jaam - Landi,

buss nr 41B Kakumäe - Balti jaam,

buss nr 42 Väike-Õismäe - Kaubamaja,

buss nr 43 Väike-Õismäe - Balti jaam,

buss nr 45 Väike-Õismäe - Ülemiste,

buss nr 46 Väike-Õismäe - Kivisilla,

buss nr 47 Väike-Õismäe - Bussijaam,

buss nr 62 Väike-Õismäe - Mäeküla.

Nõukogude okupatsiooni ajal ehitatud Väike-Õismäe asum
Väike-Õismäe subdistrict that was built during the Soviet occupation
Image: Tarmo Annus 

Approximately 45,206 people live in the HAABERSTI CITY DISTRICT, of whom only 49% are Ests. Russians make up about 41% of this city district's inhabitants. The mass immigration to Estonia during the Soviet occupation is the reason behind the low number of Ests in this district. The area of ​​the district is 22.3 km² and the population density is 2025.4 people per km². The name of the district derives from the name of Habers Hof (Kaeramõisa in Estonian), founded in the 16th century, which means Oat Manor in English. Historically, this coastal area has been inhabited by Ests, Finns and Swedes with their fishing villages. There are 12 subdistricts in Haabersti today: Astangu (en: Berm), Haabersti (en: Oat Manor or just Oat’s), Kakumäe (en: Owl Mount), Mustjõe (en: Black River), Mäeküla (en: Mount Village), Pikaliiva (en: Long Sand), Rocca al Mare (from Italian meaning ‘Rock on the sea shore’), Tiskre (probably from German word tischler meaning carpenter), Veskimetsa (en: Mill Forest), Vismeistri (comes from German name Fischmeister which means Fish master in English), Väike-Õismäe (en: Small-Flower Mount) and Õismäe (en: Flower Mount). The locations of the apartment building areas, where more non-Ests live, are Astangu, Haabersti and Väike-Õismäe. The buildings in these settlements date back to the later Soviet occupation time in the 1980s. Kakumäe, Mustjõe, Rocca al Mare, Tiskre, Vismeistri and Õismäe are subdistricts of private houses where more Ests live and there is also a larger share of minors in these subdistricts. The areas of private houses have started to develop rapidly after Estonia regained its independence. In the Pikaliiva subdistrict in the vicinity of Lake Harku (name comes most probably from Finnish word harkko, which means massive block of rock or metal in English), new private houses are being built every year, as well as smaller apartment buildings, where to mostly families with children move. The Tabasalu area and Tiskre area outside of Tallinn's city border (part of the larger Suur-Tallinn area) is also going through rapid change with new private houses and smaller apartment buildings being built every year. The Haabersti district is also home to one of Estonia's wealthiest regions - Merirahu (en: Sea Peace). The Estonia’s Open Air Museum, Tallinn Zoo, Saku Suurhall, Rocca al Mare shopping center, Haven Kakumäe, Premia Ice Hall, etc. are located in this city district. Haabersti also has Kakumäe beach, Harku lake and beach and Õismäe bog health trail as recreation areas. The most important roads of Haabersti are Paldiski road (heads to the Kesklinn district), Ehitajate road (heads to the Mustamäe district), Rannamõisa road (heads to the Tabasalu borough), Järveotsa road (road within the district), Õismäe road (road within the district) and Vabaõhumuuseumi road (road within the district). Public transportation in the Haabersti city district -

bus No 4 Väike-Õismäe - Tiskre,

bus No 10 Väike-Õismäe - Vana-Pääsküla,

bus No 12 Väike-Õismäe - Priisle,

bus No 13 Väike-Õismäe - Seli,

bus No 16 Väike-Õismäe - Tallinn- Väike,

bus No 21 Balti jaam - Landi,

bus No 21A Väike-Õismäe - Kakumäe,

bus No 21B Balti jaam - Kakumäe,

bus No 22 Väike-Õismäe -Estonia,

bus No 26 Väike-Õismäe - Paljassaare,

bus No 26A Väike-Õismäe - Paljassaare põik,

bus No 27 Harkujärve - Laagri alevik,

bus No 28 Veerenni - Väike-Õismäe,

bus No 36 Väike-Õismäe - Viru,

bus No 37 Keskuse - Zoo,

bus No 41 Balti jaam - Landi,

bus No 41B Kakumäe - Balti jaam,

bus No 42 Väike-Õismäe - Kaubamaja,

bus No 43 Väike-Õismäe - Balti jaam,

bus No 45 Väike-Õismäe - Ülemiste,

bus No 46 Väike-Õismäe - Kivisilla,

bus No 47 Väike-Õismäe - Bussijaam,

bus No 62 Väike-Õismäe - Mäeküla.

Õismäe asum, tüüpiline eramajade piirkond Haabersti linnaosas
Õismäe subdistrict, typical private house area of Haabersti district
Image: Lefevrue

Vaade Toompealt Kaarli kiriku poole 1892. aastal. Paremal pool on näha üsna tühi Lilleküla asum
View from Toompea castle towards St. Charles' church in 1892. Quite empty Lilleküla subdistrict is on the right side of the photo.
Image: Bernhard Lais

KRISTIINE LINNAOSAs elab ligikaudu 32,499 inimest, kellest 71% on eestlased. Suurem osa linnaosast on kaetud eramajade piirkonnaga, mida hakati intensiivsemalt välja ehitama juba 1920. aastatest alates. Linnaosa pindalaks on 7,8 km² ja rahvastikutihedus 4184,3 in/km². Linnaosa nimi tuleneb Christinenthal’ist mis omakorda tuleneb Rootsi kuninganna Kristina nimest, kelle valitsemisajal 1653. aastal mõõdeti see maa linnakodanike omandamiseks kruntideks. Enne seda aega oli linnaosa tuntud heinamaana, kus paiknesid suvemõisad. Kristiine linnaosas asub kolm asumit: Järve, Tondi ja Lilleküla. Nagu varem mainitud on enamus linnaosa majadest eramajad, kuid Nõukogude okupatsiooni ajal ehitati linnaosasse ka üksikud kortermajad, mis paiknevad eramajade vahel. Pärast Eesti taasiseseisvumist on jätkunud väiksemate kortermajade ja paarismajade lisandumine. Üks osa Lilleküla asumist on nö Marja-Liimi-Laki tööstuspiirkond tehaste ja ladudega. Linnaosa piiril Kesklinna- ja Põhja-Tallinna linnaosadega asub Kristiine keskus, mis on linnaosa suurimaks keskuseks. Kristiines asub mitmeid parke, millest osa asuvad endiste mõisade maadel - Löwenruh, Cederhelmi, Charlottethali, Sõjakooli, Räägu ja Tondimõisa. Kristiine linnaosa tähtsaimateks teedeks on Sõpruse puiestee (suundub Mustamäele ja Kesklinna), Mustamäe tee (suundub Mustamäele ja Põhja-Tallinnasse), Nõmme tee (suundub Mustamäele), Tondi tänav (suundub Kesklinna) ja Linnu tee (linnaosa sisene tee). Ühistransport Kristiine linnaosas:

rong Tallinn - Pääsküla,

rong Tallinn - Keila,

rong Tallinn - Kloogaranna,

rong Tallinn - Paldiski,

rong Tallinn - Turba,

troll nr 1 Mustamäe - Kaubamaja,

troll nr 3 Mustamäe - Kaubamaja,

troll nr 4 Keskuse - Balti jaam,

troll nr 5 Mustamäe - Balti jaam,

buss nr 5 Männiku - Metsakooli tee,

buss nr 17 J. Sütiste tee - Bussijaam,

buss nr 17A J. Sütiste tee - Juhkentali,

buss nr 18 Viru keskus - Laagri,

buss nr 21B Balti jaam - Kakumäe,

buss nr 23 Kadaka - Bussijaam,

buss nr 24 Mustamäe - Estonia,

buss nr 24A Kadaka - Estonia,

buss nr 28 Veerenni - Väike-Õismäe,

buss nr 32 Männiku - Kopli,

buss nr 33 Männiku - Kopli,

buss nr 36 Väike-Õismäe - Viru,

buss nr 42 Väike-Õismäe - Kaubamaja,

buss nr 43 Väike-Õismäe - Balti jaam,

buss nr 45 Väike-Õismäe - Ülemiste,

buss nr 47 Väike-Õismäe - Bussijaam,

buss nr 61 Kotermaa - Järve haigla,

buss nr 72 Keskuse - Kopli.

Kännu tänav Lilleküla asumis on tüüpiline Kristiine linnaosa tänav
Kännu street in Lilleküla subdistrict is typical street of Kristiine district
Image: Velirand

Approximately 32,499 people live in KRISTIINE CITY DISTRICT, of whom 71% are Ests. Most of the district is covered with private houses, which were mostly built as early as the 1920s. The area of ​​the district is 7.8 km² and the population density is 4184.3 people per km². The name of the district derives from Christinenthal (en: Christine's Valley), which in turn derives from the name of Queen Kristina of Sweden, during whose reign in 1653 the land in Kristiine was measured as acquisition plots for the citizens of Tallinn. Before that time, the district was known as hayland, where some summer manors were located. There are three subdistricts in Kristiine city district: Järve (en: Lake), Tondi (en: Ghost, actually the name comes from Tallinn’s burgermeister in 1688-1696 Jobst Donte) and Lilleküla (en: Flower Village). As mentioned earlier, most of the district's houses are private, but during the Soviet occupation, a few apartment buildings were also built in the district, located between private houses. After Estonia regained its independence, the addition of smaller apartment buildings and private houses has continued. One part of Lilleküla is the so-called Marja-Liimi-Laki industrial area with factories and warehouses. Kristiine Center, which is the largest center in this city district, is located on the border of the Kesklinn and Põhja-Tallinn city districts. There are several parks in Kristiine, some of which are located on the lands of former manors - Löwenruh, Cederhelm, Charlottethal, Sõjakooli, Räägu and Tondimõisa. The most important roads of the Kristiine city district are Sõpruse avenue (heads to the Mustamäe and Kesklinn districts), Mustamäe road (heads to the Mustamäe and Põhja-Tallinn districts), Nõmme road (heads to Mustamäe district), Tondi street (heads to the Kesklinn district) and Linnu road (road within the district). Public transportation in the Kristiine city district:

train Tallinn - Pääsküla,

train Tallinn - Keila,

train Tallinn - Kloogaranna,

train Tallinn - Paldiski,

train Tallinn - Turba,

trolleybus No 1 Mustamäe - Kaubamaja,

trolleybus No 3 Mustamäe - Kaubamaja,

trolleybus No 4 Keskuse - Balti jaam,

trolleybus No 5 Mustamäe - Balti jaam,

bus No 5 Männiku - Metsakooli tee,

bus No 17 J. Sütiste tee - Bussijaam,

bus No 17A J. Sütiste tee - Juhkentali,

bus No 18 Viru keskus - Laagri,

bus No 18A Viru keskus - Urda,

bus No 21B Balti jaam - Kakumäe,

bus No 23 Kadaka - Bussijaam,

bus No 24 Mustamäe - Estonia,

bus No 24A Kadaka - Estonia,

bus No 28 Veerenni - Väike-Õismäe,

bus No 32 Männiku - Kopli,

bus No 33 Männiku - Kopli,

bus No 36 Väike-Õismäe - Viru,

bus No 42 Väike-Õismäe - Kaubamaja,

bus No 43 Väike-Õismäe - Balti jaam,

bus No 45 Väike-Õismäe - Ülemiste,

bus No 47 Väike-Õismäe - Bussijaam,

bus No 61 Kotermaa - Järve haigla,

bus No 72 Keskuse - Kopli.

Paldiski maantee, Mustamäe tee ja Endla tee ristmik Kristiine ja Põhja-Tallinna piiri lähedal on näide uute ja vanade hoonete koos eksisteerimisest linnaosas
Intersection of Paldiski highway, Mustamäe road and Endla road, near the Kristiine and Põhja-Tallinn districts border, is example of how old and new buildings coexist in this city district
Image: Liidia Moroz

MUSTAMÄE LINNAOSAs elab ligikaudu 65,948 inimest, kellest 57% on eestlased. Võrreldes teiste peamiselt Nõukogude okupatsiooni ajal ehitatud linnaosadega on siin eestlaste osakaal mõnevõrra suurem, kuid siiski elab linnaosas palju muulasi. Tegemist on esimese Nõukogude okupatsiooni aegse tervikliku linnaosaga, milles asuvad kortermajad on ehitatud tollase tüüpprojekti järgi alates 1960. aastatest. Mõnedesse kohtadesse, eriti vanade garaažide asemele, on ehitatud ka tänapäevased veidi väiksemad kortermajad. Suure osa Mustamäe rahvastikust moodustavad pensionärid. Linnaosa pindala on 8,1 km², mis teeb selle pindalalt väikseimaks Tallinna linnaosaks. Samas on Mustamäe Tallinna ja kogu Eesti kõige tihedama asustustihedusega piirkond - 8151,8 in/km². Linnaosa nimi tuleb Mustamäe nõlvalt, mis asub Mustamäe ja Nõmme linnaosade piiril. Enne 1960. aastaid paiknes Mustamäe linnaosa maadel Kadaka küla paljude taludega ja mets, mille ainus säilinud osa on tänapäeval Lepistiku park (Magistrali keskuse kõrval). Nõukogude okupatsiooni ajal maad riigistati ja sinna otsustati luua elamupiirkond. Mustamäe linnaosas on neli asumit, mis tegelikult omakorda moodustavad veel all-asumid: Kadaka, Mustamäe, Siili ja Sääse. Pärast Eesti taasiseseisvumist on hakanud kiiresti arenema Mäepealse ja TTÜ ümbruse piirkond kuhu on ehitatud põhjamaises stiilis uued väiksemad kortermajad ja büroohooned. Linnaosas asub Tallinna Tehnikaülikool, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinna Linnatranspordi bussipark, Teaduspark Tehnopol (TTÜ juures, kus asub teiste seas ka Microsofti ja Skype’i Eesti kontor). Kaubanduse osas asub Mustamäe linnaosas kolm suuremat kaubanduskeskust - Magistrali keskus, Mustamäe keskus ja Mustika keskus. Linnaosas asuvad mitmed pargid - Sütiste mets, Kadaka mets, Männipark, Parditiigi ja Lepistiku. Linnaosa tähtsaimad teed on Akadeemia tee (suundub Haaberstisse), Kadaka puiestee (suundub Nõmmele), Ehitajate tee (suundub Haaberstisse ja Nõmmele), Mustamäe tee (suundub Kristiinesse), Sõpruse puiestee (suundub Kristiinesse), A. H. Tammsaare tee (suundub Kesklinna), E. Vilde tee (linnaosa sisene tee), Keskuse tänav (linnaosa sisene tee), Rahumäe tee (suundub Nõmmele) ja J. Sütiste tee (linnaosa sisene tee). Ühistransport Mustamäe linnaosas:

troll nr 1 Mustamäe - Kaubamaja,

troll nr 3 Mustamäe - Kaubamaja,

troll nr 4 Keskuse - Balti jaam,

troll nr 5 Mustamäe - Balti jaam,

buss nr 9 Kadaka - Priisle,

buss nr 10 Väike-Õismäe - Vana-Pääsküla,

buss nr 11 Kadaka - Kivisilla,

buss nr 12 Väike-Õismäe - Priisle,

buss nr 13 Väike-Õismäe - Seli,

buss nr 16 Väike-Õismäe - Tallinn-Väike,

buss nr 17 J. Sütiste tee - Bussijaam,

buss nr 17A J. Sütiste tee - Juhkentali,

buss nr 20 Reisisadama D-terminal - Pääsküla jaam,

buss nr 20A Viru keskus - Laagri alevik,

buss nr 23 Kadaka - Bussijaam,

buss nr 24 Mustamäe - Estonia,

buss nr 24a Kadaka - Estonia,

buss nr 25 Keskuse - Laagri alevik,

buss nr 26 Väike-Õismäe - Paljassaare,

buss nr 26A Väike-Õismäe - Paljassaare põik,

buss nr 27 Harkujärve - Laagri alevik,

buss nr 28 Veerenni - Väike-Õismäe,

buss nr 33 Männiku - Kopli,

buss nr 36 Väike-Õismäe - Viru,

buss nr 37 Keskuse - Zoo,

buss nr 45 Väike-Õismäe - Ülemiste,

buss nr 61 Kotermaa - Järve haigla,

buss nr 72 Keskuse - Kopli.

Sõpruse puiestee ääres olevad hooned on ehitatud Nõukogude okupatsiooni ajal nagu ka enamus teised Mustamäel asuvad hooned
The buildings next to the Sõpruse avenue are built during the Soviet occupation as are most of the buildings of Mustamäe district
Image: Dmitry G

Approximately 65,948 people live in the MUSTAMÄE CITY DISTRICT, of whom 57% are Ests. Compared to other districts built mainly during the Soviet occupation, the share of Ests here is somewhat higher, but still there is a quite big portion of non-Ests living in this city district. It is the first completed district of the Soviet occupation time from the 1960s, in which apartment buildings were built according to the standard design. Modern, slightly smaller apartment buildings have also been built in some places, especially in place of the old garages nowadays. Pensioners make up a large part of the population of Mustamäe. The area of ​​the district is 8.1 km², which makes it the smallest district in Tallinn. At the same time, Mustamäe is the most densely populated area in Tallinn and the whole Estonia - 8151.8 people per km². The name of the district comes from the slope of Mustamäe (Eng: Black Mount), which is located on the border of Mustamäe and Nõmme city districts. Before the 1960s, Kadaka village with many farms and also a forest were located on the lands of the Mustamäe district, the only surviving part of which today is Lepistiku Park (next to the Magistral Center). During the Soviet occupation, the land was nationalized and it was decided to create a suburb area there. There are four subdistricts in the Mustamäe district (which in fact form even more sub-settlements inside of the subdistricts): Kadaka (en: Juniper), Mustamäe (en: Black Mount), Siili (en: Hedgehog) and Sääse (en: Mosquito). After Estonia regained its independence, the area around Mäepealse (en: On-the-Mount) and TalTech University has started to develop rapidly, where new smaller apartment buildings and office buildings have been built in the Nordic style. Tallinn University of Technology (TalTech), Põhja-Eesti Regionaalhaigla (en: North-Estonian Regional Hospital), Tallinn City Transport Bus Park, Tehnopol Science Park (at TalTech, where the Microsoft and Skype offices are located, among others) are located in the Mustamäe district. In terms of trade, there are three major shopping centers in the Mustamäe district - Magistrali keskus, Mustamäe keskus and Mustika keskus. There are several parks in the district - Sütiste Forest, Kadaka Forest, Männipark, Parditiigi and Lepistiku. The most important roads of the Mustamäe city district are Akadeemia road (heads to the Haabersti district), Kadaka avenue (heads to the Nõmme district), Ehitajate road (heads to the Haabersti and Nõmme districts), Mustamäe road (heads to the Kristiine district), Sõpruse avenue (heads to the Kristiine district), A. H. Tammsaare road (heads to the Kesklinn district), E. Vilde road (road within the district), Keskuse street (road within the district), Rahumäe road (heads to the Nõmme district) and J. Sütiste road (road within the district). Public transportation in Mustamäe city district -

trolleybus No 1 Mustamäe - Kaubamaja,

trolleybus No 3 Mustamäe - Kaubamaja,

trolleybus No 4 Keskuse - Balti jaam,

trolleybus No 5 Mustamäe - Balti jaam,

bus No 9 Kadaka - Priisle,

bus No 10 Väike-Õismäe - Vana-Pääsküla,

bus No 11 Kadaka - Kivisilla,

bus No 12 Väike-Õismäe - Priisle,

bus No 13 Väike-Õismäe - Seli,

bus No 16 Väike-Õismäe - Tallinn-Väike,

bus No 17 J. Sütiste tee - Bussijaam,

bus No 17A J. Sütiste tee - Juhkentali,

bus No 20 Reisisadama D-terminal - Pääsküla jaam,

bus No 20A Viru keskus - Laagri alevik,

bus No 23 Kadaka - Bussijaam,

bus No 24 Mustamäe - Estonia,

bus No 24A Kadaka - Estonia,

bus No 25 Keskuse - Laagri alevik,

bus No 26 Väike-Õismäe - Paljassaare,

bus No 26A Väike-Õismäe - Paljassaare põik,

bus No 27 Harkujärve - Laagri alevik,

bus No 28 Veerenni - Väike-Õismäe,

bus No 33 Männiku - Kopli,

bus No 36 Väike-Õismäe - Viru,

bus No 37 Keskuse - Zoo,

bus No 45 Väike-Õismäe - Ülemiste,

bus No 61 Kotermaa - Järve haigla,

bus No 72 Keskuse - Kopli.

Uued kortermajad Mäepealse tänaval
New apartment buildings at Mäepealse street
Image: Tulevik

Nõmme raudteejaam tõenäoliselt 1900ndate aastate alguses. Raudteel ja rongil on tähtis osa Nõmme linna(osa) identiteedist.
Nõmme's railway station sometime in the early 1900s. Railway and train are an important part of Nõmme city (district's) identity.

NÕMME LINNAOSAs elab ligikaudu 38,509 inimest, kellest 85% on eestlased. Nõmme on protsentuaalselt suurima eestlaste osakaaluga Tallinna linnaosa. Linnaosa pindala on 29,2 km² olles seega suurim Tallinna linnaosa (koos Ülemiste järvega on selleks aga Kesklinna linnaosa.Rahvastiku tihedus on 1320,2 in/km². Suurem osa linnaosast on kaetud eramajade piirkonnaga, mida hakati eriti intensiivselt välja ehitama alates 192. aastatest. Suurem osa Nõmme majadest ongi ehitatud enne II maailmasõda ja enne Nõukogude okupatsionni. Kuni 1940. aastani oli Nõmme Tallinnast eraldi linn, mil see liideti okupatsioonivõimude poolt Tallinna linnaga. Nõmme näeb välja nagu klassikaline Eesti aedlinn, samal ajal kui paljud teised Tallinna linnaosad on ehitatud võõrapärases Nõukogude stiilis alles pärast II maailmasõda. Linnaosa nimi tuleneb kohalikest looduslikest oludest - suur osa linnaosa territooriumist on olnud looduslikult nõmm.Mõnikord kutsutakse Nõmmet ka metsalinnaks, sest eramajade kruntidel on palju pauid, kaasa arvatud ohtralt mände. Enne Nõmme alevi ja veidi hiljem linna teket asus piirkonnas peamiselt mets, mis kuulus Jälgimäe mõisale. Suure tõuke Nõmme arengule andis Keiserliku Venemaa raudtee ehitus programm, mille käigus ehitati välja tollase Venemaa Keisririigi lääne osade esimesed (kaasa arvatud Soome ja Eesti) raudteed, mis olid ühendatud Peterburiga. Nõmme muutus tallinlaste, peamiselt sakslaste suvituspiirkonnaks. Jälgimäe mõisa tollane omanik Nikolai von Glehn müüs maa kruntidena maha ning 1893. ja 1900. aastate vahel ehitati Nõmmele ligikaudu 300 maja. Pärast Eesti taasiseseisvumist on kiiresti arenema hakanud Nõmme vahetus läheduses asuvad piirkonnad, näiteks Laagri, Tänassilma ja Veskimöldre, mis on aegamisi linnaosaga kokku kasvamas. Nõmme linnaosas on 10 asumit - Laagri, Pääsküla, Kivimäe, Vana-Mustamäe, Hiiu, Nõmme, Rahumäe, Liiva, Männiku ja Raudalu. Linnaosas asubb palju parke ja rohealasid, suurimad neist on Nõmme-Harku terviserada ja Pääsküla raba. Kaubanduse osas on linnaosa suurimaks kaubanduskeskuseks Järve keskus, mis asub Nõmme ja Kristiine linnaosa piiri lähedal. Suur osa kaubandusest on koondunud hoopis Laagri alevisse. Oluline on mainida ka Nõmme turgu, mis tegutseb oma kohal juba aastast 1908. Nõmmel asub ka kaks kalmistut - Rahumäe ja Liiva (viimane neist on peamiselt nö vene kalmistu). Tähtsaimad teed on Pärnu maantee (suundub Kristiinesse ja Laagri alevisse), Vabaduse ouiestee (linnaosa sisene tee), Männiku tee (suubdub Männiku külasse), Kadaka puiestee (suundub Mustamäele), Viljandi maantee (suundub Kangru külasse), Valdeku tänav (linnaosa sisene tee), Tähetorni tänav (suundub Haaberstisse). Ühistransport Nõmme linnaosas:

rong Tallinn - Pääsküla,

rong Tallinn - Keila,

rong Tallinn - Kloogaranna,

rong Tallinn - Paldiski,

rong Tallinn - Turba,

buss nr 5 Männiku - Metsakooli tee,

buss nr 10 Väike-Õismäe - Vana-Pääsküla,

buss nr 14 Viru keskus - Vana-Pääsküla,

buss nr 18 Viru keskus - Laagri,

buss nr 18A Viru keskus - Urda,

buss nr 20 Reisisadama D-terminal - Pääsküla jaam,

buss nr 20A Viru keskus - Laagri alevik,

buss nr 25 Keskuse - Laagri alevik,

buss nr 27 Harkujärve - Laagri alevik,

buss nr 32 Männiku - Kopli,

buss nr 33 Männiku - Kopli,

buss nr 45 Väike-Õismäe - Ülemiste,

buss nr 57 Raudalu - Kalev.

Nikolai von Glehni tänav on klassikaline Nõmme tüüpi tänav Nikolai von Glehn street is a classical Nõmme type street Image: Velirand Approximately 38,509 people live in the NÕMME CITY DISTRICT, of whom about 85% are Ests. Nõmme is Tallinn’s district with the largest percentage of Ests. The area of ​​the district is 29.2 km², thus being the largest district of Tallinn in terms of land area (together with Lake Ülemiste, it is the Kesklinn district). The population density is 1320.2 people per km². Most of the district is covered with private houses, which are built since the 1920s. Most of the houses in Nõmme were built before World War II and before the Soviet occupation. Nõmme was a separate city from Tallinn, until 1940 when it was merged with the city of Tallinn by the Soviet occupation authorities. Nõmme looks like a classical Estonian town, while many other city districts of Tallinn were built and planned in a foreign Soviet style only after World War II. Only few of the Nõmme's subdistricts have apartment building areas from the Soviet occupation time including in Pääsküla, Rahumäe and Männiku. The name of the city district Nõmme (en: Heath) derives from the local natural conditions - a large part of the territory of the district was naturally a heathland. Sometimes Nõmme is also called a forest town, because the gardens of private houses have a lot of trees, including plenty of pine trees growing there. Before the establishing of Nõmme borough and a little later the formation of the town, the area was mainly covered by forest, which belonged to the Jälgimäe manor. The development of Nõmme was given a great impetus by the Imperial Russian Railway Construction Program, during which the railways of the western parts of the Russian Empire (including Finland and Estonia), were built to connect them to St. Petersburg. Firstly, Nõmme became a summer resort for the residents of Tallinn, mainly the Germans. Nikolai von Glehn, the then owner of Jälgimäe manor, sold the land as plots, and between 1893 and 1900 approximately 300 houses were built in Nõmme. After Estonia regained its independence in 1990s, the areas in the immediate vicinity of Nõmme, such as Laagri, Tänassilma and Veskimöldre, have started to develop rapidly and are gradually growing to become one with the district. There are 10 subdistricts in Nõmme district - Laagri (en: Camp), Pääsküla (en: Entrance Village or Escape Village), Kivimäe (en: Stone Mount), Vana-Mustamäe (en: Old Black Mount), Hiiu (en: Giant, name comes from the Hiiumaa island), Nõmme (en: Heath), Rahumäe (en: Peace Mount), Liiva (en: Sand), Männiku (en: Pine Forest) and Raudalu (en: Under-Iron). There are many parks and green recreational areas in the district, the largest of which are the Nõmme-Harku health trail and the Pääsküla bog. In terms of trade, the largest shopping center in the district is Järve Keskus, which is located near the border of Nõmme and Kristiine districts. Large part of bigger shops and supermarkets are actually located in the nearby Laagri borough. It is also important to mention Nõmme Turg (market), which has been operating in its place since 1908. There are also two cemeteries in Nõmme - Rahumäe and Liiva (the latter is much newer and mainly a so-called Russian cemetery). The most important roads of the Nõmme city district are Pärnu road (heads to Kristiine district and Laagri borough), Vabaduse avenue (road within the district), Männiku road (heads to the Männiku village), Kadaka avenue (heads to the Mustamäe district), Viljandi road (heads to the Kangru village), Valdeku street (road within the district) and Tähetorni street (heads to the Haabersti district). Public transportation in Nõmme city district -

train Tallinn - Pääsküla,

train Tallinn - Keila,

train Tallinn - Kloogaranna,

train Tallinn - Paldiski,

train Tallinn - Turba,

bus No 5 Männiku - Metsakooli tee,

bus No 10 Väike-Õismäe - Vana-Pääsküla,

bus No 14 Viru keskus - Vana-Pääsküla,

bus No 18 Viru keskus - Laagri,

bus No 18A Viru keskus - Urda,

bus No 20 Reisisadama D-terminal - Pääsküla jaam,

bus No 20A Viru keskus - Laagri alevik,

bus No 25 Keskuse - Laagri alevik,

bus No 27 Harkujärve -Laagri alevik,

bus No 32 Männiku - Kopli,

bus No 33 Männiku - Kopli,

bus No 45 Väike-Õismäe - Ülemiste,

bus No 57 Raudalu - Kalev.

Nõmme raudteejaam 2014. aastal. Ka tänapäeval on rong tähtis osa Nõmme elanike elust.

Nõmme's railway station in 2014. Train is important part of Nõmme's inhabitants life even today.

Image: Tibukonn

PÕHJA-TALLINNA LINNAOSAs elab ligikaudu 58,518 inimest, kellest eestlased moodustavad vaid 50%, venelased ligikaudu 39%. Eestlaste madala arvukuse taga selles linnaosas on Nõukogude okupatsiooni aegne massiimmigratsioon Eestisse. Linnaosa asumid on ehitatud välja erinevatel aegadel kuid suurima elanikkonnaga asumid, Pelgulinna ja Pelguranna, on suures osas ehitatud välja tänapäevani säilinud kujul Nõukogude okupatsiooni ajal. Viimasel ajal on väga kiiresti arenenud Kalamaja asum ja see on muutunud üheks eelistatuimaks Tallinna piirkonnaks. Linnaosa pindalaks on 15,2 km² ja rahvastikutiheduseks 3919,2 in/km². Linnaosa nimi tuleneb selle asendist Tallinna linnas - põhjas. Põhja-Tallinn on linna kõige pikema merepiiriga linnaosa, tervelt 20 km, ja siin asub 11 sadamat. Linnaosas asub üheksa asumit - Kalamaja, Karjamaa, Kelmiküla, Kopli, Merimetsa, Paljassaare (oli kuni 1900ndate aastateni mandrist eraldi olevad kaks saart Väike- ja Suur-Karli saared ehk Paljasaared), Pelgulinna, Pelguranna ja Sitsi. Kalamaja piirkonda on mainitud juba 1345. aastal Tallinna (suurima) eeslinnana. Suur osa sellest piirkonnast oli metsa ning heina- ja karjamaade all veel 19. sajandi lõpuni. Piirkonda ilmestasid üksikud talud, suvemõisad ja rannakülad. Peamisteks piirkonna elanikeks olid eestlased, soomlased ja rootslased. Kiiresti hakkas linnaosa arenema pärast Venemaa Keisririigi poolt ehitatud raudtee valmimist 1870. aastal. Piirkonda hakkas ilmuma aina uusi tehaseid - remonditehas veduritele, Balti puuvillamanufaktuur, Volta elektriseadmete tehas ja Franz Krulli masinatehas. Venemaa keisririik otsustas rajada siia ka sõjatööstuskompleksi, kaasa arvatud sõjasadamad. Samuti ehitati piirkonda kolm laevaehitustehast - Vene-Balti, Bekkeri ja Noblessneri. Tehaste töölised elasid peamiselt puitmajades, mis asuvad tänapäevani peamiselt Kalamaja asumis. Hiljem, pärast Eesti iseseisvumist Vene Keisririigist hakati intensiivsemalt hoonestama ka teisi Põhja-Tallinna piirkondi Kolde puiestee kandis. Pärast II maailmasõda alustas Nõukogude okupatsioonivõim Pelguranna piirkonnas ehitustöödega, mereäärne kaluriküla likvideeriti, et teha ruumi Nõukogude stiilis majadele. Kogu selle piirkonna elanikkond asendati massiimmigratsiooni läbi ja muutus venekeelseks. Põhja-Tallinnas asub Eesti suurim rongijaam, Balti (mere) jaam (algselt Põhja-Õhtu/Nord-West raudtee vaksal), Balti jaama turg, Telliskivi Loomelinnak, Patarei merekindlus, Lennusadama muuseum, Proto avastustehas, Energia avastuskeskus, Noblessneri sadamalinnak, Pelgulinna sünnitusmaja, Merimetsa psühaatria kliinik  jpm. Linnaosas asub kaks randa - Stroomi ja Pikakari. Suurim park on kurva ajalooga Kalamaja kalmistupark. Tähtsaimad teed on Sõle tänav (suundub Kristiinesse), Tööstuse tänav (suundub Kesklinna), Kopli tänav (linnaosa sisene tee), Telliskivi tänav (linnaosa sisene tee) ja Kolde puiestee (linnaosa sisene tee). Ühistransport Põhja-Tallinnas:

tramm nr 1 Kopli - Kadriorg,

tramm nr 2 Kopli - Suur-Paala,

troll nr 1 Mustamäe - Kaubamaja,

troll nr 4 Keskuse - Balti jaam,

troll nr 5 Keskuse - Balti jaam,

buss nr 3 Veerenni - Randla,

buss nr 26 Väike-Õismäe - Paljassaare,

buss nr 26A Väike-Õismäe - Paljassaare põik,

buss nr 32 Männiku - Kopli,

buss nr 33 Männiku - Kopli,

buss nr 40 Viru keskus - Pelguranna,

buss nr 41 Balti jaam - Landi,

buss nr 41B Balti jaam - Kakumäe,

buss nr 43 Väike-Õismäe - Balti jaam,

buss nr 48 Viru keskus - Pelguranna,

buss nr 59 Balti jaam - Pikakari,

buss nr 72 Keskuse - Kopli,

buss nr 73 Veerenni - Tööstuse.

Salme tänav Kalamaja asumis Põhja-Tallinna linnaosas. Klassikaline Kalamaja tänavavaade.

Salme street in Kalamaja subdistrict in Põhja-Tallinn's district. Classic streetview of Kalamaja.

Image: Teet Koitjärv

Approximately 58,518 people live in the PÕHJA-TALLINN CITY DISTRICT, of whom Ests make up only 50%. Russians make up about 39%. Behind the low number of Ests in this district is the mass immigration to Estonia during the Soviet occupation. The subdistricts of the district were built at different times, but the subdistricts with the largest populations, Pelgulinna and Pelguranna, were largely built during the Soviet occupation. Recently, the subdistrict of Kalamaja has developed very quickly and it has become one of the most preferred areas of Tallinn. The area of ​​the Põhja-Tallinn district is 15.2 km² and the population density is 3919.2 people per km². The name of the district derives from its position in the city of Tallinn - in the north (põhi means the North in English). Põhja-Tallinn is the city district with the longest sea border - 20 km, and it has 11 ports. There are nine subdistricts in the Põhja-Tallinn district - Kalamaja (en: Fish House or Fisher House), Karjamaa (en: Pasture), Kelmiküla (en: Crook Village), Kopli (en: Paddock), Merimetsa (en: Sea Forest), Paljassaare (en: Bare Island, until 1900s this region was comprised by two islands called Small- and Big Karl aka Paljasaared), Pelgulinna (en: Refuge Town), Pelguranna (en: Refuge Beach) and Sitsi (en: Chintz). The Kalamaja area has already been mentioned in 1345 as the (largest) suburb of Tallinn. There most probably were fishing villages on the coast much earlier though. Much of the area was under forests, meadows and pastures until the end of the 19th century. The area was characterized by individual farms, summer manors and coastal villages. The main inhabitants of the region were Ests, Finns and Swedes. The district began to develop rapidly after the completion of the railway built by the Russian Empire in 1870. New factories began to appear in the area - a repair shop for locomotives, Baltic cotton manufactory, Volta electrical equipment factory and Franz Krull machine factory. The Russian Empire also decided to build a military-industrial complex here, including military ports. Three shipyards were also built in the area - Russian-Baltic, Becker and Noblessner. The factory workers lived mainly in wooden houses, which are still located mainly in Kalamaja subdistrict. Later, after Estonia gained independence from the Russian Empire, other areas of Põhja-Tallinn such as the Kolde avenue (Kolde puiestee) area began to be built up more intensively. After World War II, the Soviet occupation authorities began construction work in the Pelguranna area, and the seaside fishing village was liquidated to make room for Soviet-style apartment houses. The entire population of the region was replaced by mass immigration and became Russian-speaking. Põhja-Tallinn is home to Estonia's largest train station, Baltic (Sea) station (originally named North-West/Nord-West railway station), Baltic station market, Telliskivi Creative City, Patarei Fortress, Seaplane Harbour Museum, Proto Discovery Factory, Energia Discovery Center, Noblessner Port City, Pelgulinna maternity hospital, Merimetsa Psychiatry Clinic, etc. There are two official beaches in the district - Stroomi and Pikakari. The largest park is Kalamaja Cemetery Park which has quite sad history. Public transportation in the Põhja-Tallinn city district -

tram No 1 Kopli - Kadriorg,

tram No 2 Kopli - Suur-Paala,

trolleybus No 1 Mustamäe - Kaubamaja,

trolleybus No 4 Keskuse - Balti jaam,

trolleybus No 5 Keskuse - Balti jaam,

bus No 3 Veerenni - Randla,

bus No 26 Väike-Õismäe - Paljassaare,

bus No 26A Väike-Õismäe - Paljassaare põik,

bus No 32 Männiku - Kopli,

bus No 33 Männiku - Kopli,

bus No 40 Viru keskus - Pelguranna,

bus No 41 Balti jaam - Landi,

bus No 41B Balti jaam - Kakumäe,

bus No 43 Väike-Õismäe - Balti jaam,

bus No 48 Viru keskus - Pelguranna,

bus No 59 Balti jaam - Pikakari,

bus No 72 Keskuse - Kopli,

bus No 73 Veerenni - Tööstuse.

Sõle-, Sitsi-, Madala- ja Kari tänavate ristmik Pelguranna asumis Põhja-Tallinna linnaosas. Enamik maju on selles asumis ehitatud Nõukogude okupatsiooni ajal.

Intersection of Sõle-, Sitsi-, Madala- and Kari streets in Pelguranna subdistrict in Põhja-Tallinn's district. Most of the buildings of this subdistrict are constructed during the Soviet occupation.

Image: Dmitry G

Järgmisel korral kirjutan idapoolse Tallinna kohta.

Next time I will write about eastern side of Tallinn.