Eesti laulupidu 150 - I osa / Estonian Song Festival 150 - I Part

Eelmisel aastal tähistasid eestlased mitmete oluliste sündmuste juubeleid, üheks neist oli Eesti üldlaulupidude traditsioon, mis sai 2019. aasta suvel 150 aastaseks. 1869. aastal peeti Tartus esimene Eesti kooride laulupidu. Laulupeo traditsiooni tähtsust Eesti rahvusliku ärkamise ja Eesti vabaks saamisel, nii 1918. kui ka 1991. aastal, ei saa mitte mingil juhul alahinnata! / Last year, Estonians celebrated the anniversaries of several important events, one of which was the tradition of Estonian General Song Festival, which turned 150 in the summer of 2019. The first Estonian Song Festival was held in Tartu. in 1869. The importance of the Song Festival (and the Dance Festival) tradition in the national awakening of Estonia and the liberation of Estonia, in 1918 and the restoration of independence in 1991, should by no means be underestimated!

Loomulikult pole igast laulupeost võimalik kõiki laule siin postituses välja tulla, aga väike ülevaade vastavalt sellele, millal neid esimest korda laulupeol lauldi olen ma siiski valmistanud.  Vabandan, et mõnede videote heli ja pilt on kehva kvaliteediga, püüdsin leida siia neist parimad! Kuna enamik neist lauludest pole varem inglise keelde tõlgitud võivad seal väikesed vead sees olla. Püüan aegamisi neid laule tõlkida. Lisaks laulupidudele olen vahele lisanud ka tantsupeol tantsitud tantse ja muusikat ja ka alles hiljuti alguse saanud rahvamuusika peo muusikat. Mõtlesin teha kirjelduse ka Eesti rahvamuusikast ja tantsudest eraldi, sest laulupeo repertuaaris on rohkem hoopis koorimuusikat. Aga seda siis juba millalgi lähitulevikus. / Here is a selection of some of the songs sung at the Song Festivals from the first General Song Festival until 2019. I have tried to add songs and dances according to the year they were first sung or danced at the party. Of course, it is not possible to get all the songs from every Song and Dance Festival to post here, but you can still get a small overview of them. Sorry that some videos have poor sound and picture quality, I really tried to find the best ones! Since most of these songs have not been translated into English before, there may be minor errors. In addition to the Song and Dance Festival, the list also includes music from the Folk Music Festival, the tradition of which began only 11 years ago in 2009 and which takes place as part of the Song and Dance Festival. I also thought of making a separate post about Estonian folk music and dances, because although there is a good amount of folk music at the Festival, there is also a lot of (newer) choral and even pop cultural music in the repertoire of the Song and Dance Festival. In that separate post I will write in more detail about the music, songs and dances of the old Estonians.

IX laulupeo rongkäik 1928. aastal / Parade of the IX Song Festival in 1928

I laulupidu 1869 / I Song Festival 1869

Most songs were translations of German songs since there was limited amout of Estonian choral
music available and also the tradition of Song Festivals comes from German cultural space.

Fredrik Pacius - "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", sõnad J.V Jannsen / "My Fatherland,
My Happiness and Joy", lyrics by J.V Jannsen (This is the hymn of Estonia and Finland.
There are some variation in lyrics in both languages.)

My Fatherland, my Happiness and Joy,

How dear you are (to me)!

In the whole wide world,

I can't find something so dear (to me)

than You, My Fatherland!

You've gave birth to me

and raised me up.

I'll always praise (thank) You,

and I'll be true to you until I die

You are the most beloved to me,

My dearest Fatherland!

May God guard You,

My beloved Fatherland!

May He be Your protector,

and may He bless You abundantly!

Whatever You may do,

My dearest Fatherland!

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,

kui kaunis oled sa!

Ei leia mina iial teal

see suure laia ilma peal,

mis mul nii armas oleks ka,

kui sa, mu isamaa!

Sa oled mind ju sünnitand

ja üles kasvatand;

sind tänan mina alati

ja jään sull’ truuiks surmani!

Mul kõige armsam oled sa,

mu kallis isamaa!

Su üle Jumal valvaku,

mu armas isamaa!

Ta olgu sinu kaitseja

ja võtku rohkest’ õnnista’,

mis iial ette võtad sa,

mu kallis isamaa!

A. Kunileid - "Mu isamaa on minu arm" / "My fatherland is my love"

In some songs I will use 'Estland' to refer to Estonia because it is has more similar meaning to
the original song's word 'Eestimaa' (meaning Land of Ests similar to Finland - Land of Finns).

My fatherland is my love,

to whom I have given my heart.

I sing to you, my supreme fortune,

my blooming Estonia /Estland! 

Your pain boils in my heart,

your fortune and joy makes me glad,

my fatherland, my fatherland!

My fatherland is my love,

I will never leave him,

and should I die a hundred deaths

because of it!

If foreign envy is slandering,

you still live in my heart,

my fatherland, my fatherland.

My fatherland is my love,

and I want to rest.

I lay into your arms, to slumber

my sacred Estonia!

Your birds will sing sleep to me,

you will bloom flowers from my ashes,

my fatherland, my fatherland!

Mu isamaa on minu arm,

kell’ südant annud ma,

sull’ laulan ma, mu ülem õnn,

mu õitsev Eestimaa!

Su valu südames mul keeb,

su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb,

su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb,

mu isamaa, mu isamaa!

Mu isamaa on minu arm,

ei teda jäta ma,

ja peaksin sada surma ma

seepärast surema!

Kas laimab võõra kadedus,

sa siiski elad südames,

sa siiski elad südames,

mu isamaa, mu isamaa!

Mu isamaa on minu arm,

ja tahan puhata,

su rüppe heidan unele,

mu püha Eestimaa!

Su linnud und mull’ laulavad,

mu põrmust lilled õitsetad,

mu põrmust lilled õitsetad,

mu isamaa, mu isamaa!

A. Kunileid - "Sind surmani" / "Until I die"

Until I die I want to

hold you dear,

my blooming Estonian path, 

my fragrant fatherland.

My Estonian meadows, rivers

and my mother tongue,

I want to praise them highly,

even on the hour of death!

How your sons are strong,

so brave, strong,

your daughters like flowers,

they are blooming, handsome!

And winds of sky and sun

they keep you in blooms,

and eagle's (or freedom's) wings high up,

how tenderly they protect (cover).

But still I often find

tears in your eyes.

My Estonia/Estland, oh hope,

that perhaps times will change.

Our coming hours

will bring assurance!

Walk boldly! Head high (chin up)!

Time will tell!

Sind surmani küll tahan

ma kalliks pidada,

mu õitsev Eesti rada,

mu lehkav isamaa!

Mu Eesti vainud, jõed

ja minu emakeel,

teid kõrgeks kiita tahan

ma surmatunnil veel!

Kuis, maa, nii hellast kannad

su lapsi käte peal,

neil annad leiba, katet

ja viimast aset veel!

Tõest’, armsam on mul hinga

su põues, Maarjamaa,

kui võõral piiril õnnes

ja aus elada!

Kuis on su pojad vagad,

nii vaprad, tugevad!

Su tütred, nagu lilled

nad õitsvad nägusad!

Ja sinu tuul ja päike

sind õitsel hoiavad,

ja kõrge kotka tiivad

kuis hellast katavad!

Ja tihti siiski leian

su silmis pisarad? —

Mu Eestimaa, oh looda:

ka ajad muutuvad!

Meil tulevased tunnid

veel toovad kinnitust!

Käi kindlalt! Pea kõrgess’!

Aeg annab arutust!

II laulupidu 1879 / II Song Festival 1879

Soome rahvaviis / Finnish folk tune - "Isamaa hiilgawal pinnal (õitse ja haljenda eestlaste maa!)",
sõnad Lydia Koidula / Finnish folk song - "On the glorious soil of the Fatherland (flourish and
show green (grass) the land of the Estonians (Estland)!)"

III laulupidu 1880 / III Song Festival 1880

Eesti rahvaviis - "Kodu" ("Meil aiaäärne tänavas"), sõnad Lydia Koidula, tõlge Klaus Groth'e
luuletusest / Estonian folk song - "Home" (lit. "Our garden fence on the street" or "Our childhood
village lane")

Our childhood village lane,

how dear it was (to us),

where we children

ran through dewy hay.

Where I played until sunset

with flower and grass.

Where my old man brought me

to room to sleep.

Oh, how I wanted then,

like him, watch over the fence.

"Child wait," he said "this time

is quick to come!"

This time came. On the land and sea

I saw some things there -

not even half as dear

as on my childhood village lane!

Meil aiaäärne tänavas,

kui armas oli see,

kus kasteheinas põlvini

me lapsed jooksime.

Kus ehani ma mängisin

küll lille, rohuga.

Kust vanataat käe kõrval mind

tõi tuppa magama.

Küll üle aia tahtsin siis

ta kombel vaadata.

“Laps, oota,” kostis ta, “See aeg

on kiir küll tulema!”

Aeg tuli. Maa ja mere peal

silm mõnda seletas, –

ei poolt nii armas polnud seal

kui külatänavas!

Karl August Hermann - "Ilus oled, Isamaa", sõnad Mihkel Veske / Karl August Hermann -
"Fatherland, you are beautiful", lyrics Mihkel Veske

Let's go up to the mountains,

gentle wind in the air!

Let's look down to the bottom of the valley

over glory of the flowers!

Let's look how the stream is spinning

through shiny meadow!

And then shout towards the valley:

You are beautiful, Fatherland! 

Let's  look, forests growing towards clouds

raising their top's in pride!

Hear how birches sound in the wind,

when they are in leaves!

Let's look, rivers, lakes shimmering

in the forest!

And then shout towards the valley;

You are beautiful, Fatherland!

Look at the plentiful rye rocking

on the edge of glorious meadow!

Grain promises to be

plentiful this fall,

On the branches of the fruit trees

there are gleaming presents.

And then shout towards the valley;

You are beautiful. Fatherland!

Look at the cattle's party

in the leafy alder forest!

Hear the song of shepherd children

in the bright thicket!

Look at the blue sky

glowing high up!

And then shout towards the valley;

You are beautiful, Fatherland!

Minge üles mägedele,

tuule õrna õhule!

Vaatke alla oru põhja

üle lille hiilguse!

Vaatke, kuidas oja keerleb

läbi luha läikiva!

Ja siis hüüdke alla orgu:

:,: „Ilus oled, isamaa!” :,:

Vaatke, metsad pilve poole

tõstvad latvu uhkuses!

Kuulge, kuidas kaasik kohab

lõhnavates lehtedes!

Vaatke, jõed, järved läik’vad

metsas virvendusega!

Ja siis hüüdke üle metsa:

:,: „Ilus oled, isamaa!” :,:

Vaatke, rohke rukis hällib

uhke nurme nõlvadel!

Tõuvili tõotab anda

rohket saaki sügisel.

Viljapuude okste otsas

hiilg’vad anded iluga.

Ja siis hüüdke üle nurme:

:,: „Ilus oled, isamaa!” :,:

Vaatke karja lustipidu

leherikkas lepikus!

Kuulge karjalaste laulu

vastuhelkjas võsikus!

Vaatke, kuidas kõrgel võlvil

taevas helgib sinaga!

Ja siis hüüdke taeva poole:

:,: „Ilus oled, isamaa!” :,:

Eesti rahvalaul - "Süda tuksub", üleskirjutanud R. Kallas / Estonian folk song - "Heart beats"

Heart is beating, beat, beat, beat.

Open up the door, door, door!

Then we'll go with Malle,

to the isle to catch the fish.

Hopsassa, with Malle,

to the isle to catch fish.

Oh, could I there - 

on top of the back of the sea,

row next to Malle,

the boat could wait to reach (the destination).

Hopsassa, with Malle,

the boat could wait to reach (the destination)!

When there is tailwind,

(when) the boat flies like a bullet,

then we have time with Malle,

to talk secrets.

Hopsassa, with Malle,

to talk secrets!

When the fishes are gutted,

talks talked,

then we go with Malle,

to the land to sell the fish.

Hopsassa, with Malle,

to the land to sell the fish!

While coming quickly back to home,

I take Malle under the arm,

then we go to Lontova (today part of Kunda)

to buy the wedding jewerly.

Hopsassa, with Malle,

to buy the wedding jewelry!

Süda tuksub tuks, tuks, tuks.

Mine lahti uks, uks, uks!

Siis me lähme Mallega

saarde kalu püüdema.

:,: Hopsassa, Mallega

saarde kalu püüdema! :,:

Oh kui saaksin mina sääl –

kõrge mere selja pääl

Malle kõrval sõuada,

ootaks vene jõuada.

:,: Hopsassa, Mallega

ootaks vene jõuada! :,:

Kui on hüva pärituul,

lendab vene nii kui kuul,

siis meil aega Mallega

salajuttu vestata.

:,: Hopsassa, Mallega

salajuttu vestata! :,:

Kui on kalad roogitud,

jutud kokku räägitud,

siis me lähme Mallega

maale kalu kauplema.

:,: Hopsassa, Mallega

maale kalu kauplema! :,:

Koju tulles kiiresti

võtan Malle kaenlasse,

siis me lähme Lontova

pulmaehteid ostema.

:,: Hopsassa, Mallega

pulmaehteid ostema! :,:

IV laulupidu 1891 / IV Song Festival 1891

Miina Hermann (Härma) - "Enne ja nüüd" / "Then and now"

V laulupidu 1894 / V Song Festival 1894

Eesti regilaul - "Arg Kosilane" / Estonian runic song - "Fearful suitor"

Uidaruu, raidaraa, uidaruu,

I was put to cut the Willow, raidaraa,

to deal with the roots of Ash (tree), uidaruu,

to beat the Oak's trunk, raidaraa.

Then I accidentally found, uidaruu,

where was a bunch of Hazel trees, raidaraa,

second bunch was Buckthorn trees, uidaruu,

third bunch was Honeysuckle trees, raidaraa,

fourth young maidens, uidaruu,

girls with red cheeks, raidaraa.

Belts on belts, in pattern of waves, uidaruu,

stockings on legs in the pattern of the isle, raidaraa.

Didn't have courage to go near (them), uidaruu,

not a heart to grab a hold (of them), raidaraa.

Uidaruu, raidaraa, uu-uidaruu,

pandi mind paiju raiumaie, ra-aidaraa,

saare juuri juksimaie, uu-uidaruu,

tammetüve tampimaie, ra-aidaraa.

Leidsin ma siis kogemata, uu-uidaruu,

kus aga salk oli sarapuida, ra-aidaraa,

teine salk oli türnapuida, uu-uidaruu,

kolmas salk oli kohlapuida, ra-aidaraa,

neljas noori neidusida, uu-uidaruu,

punapõski piigakesi, ra-aidaraa.

Üüd neil üüles virvekirja, uu-uidaruu,

sukad jalas saarekirja, ra-aidaraa.

Ei olnd julgust juure minna, uu-uidaruu,

südant sülle rabadaie, ra-aidaraa.

Eesti rahvaviis - "Kuku sa kägu" / Estonian folk song - "Cuckoo"

'Cuckoo' you Cuckoo (bird), golden bird,

make sound silver beak,

cuckoo prophecies to us,

make revelations to us,

roll song early,

spin the yarn of prophecies,

knit the fabric of beautiful time!

When you don't 'cuckoo', I'll 'cuckoo' myself,

I'll tell the Duck,

I'll let the Swan to sing,

Sevenfold news,

to roll from the old times,

that are heard from the golden times,

beautiful time, glorious.

The message went missing (the meaning of story changed before it reached you),

the second (message) to the daughter of wave,

the third to the cliffs of the shore,

the fourth to the necks (mermaids),

the fifth to the queen of the water,

the sixth to the tailor of jacket,

the seventh from island's father, mother.

Kuku sa kägu, kuldalindu,

Häälitsele hõbenokka,

Kuku meile kuulutusi,

Häälitsele ilmutusi,

Veeretele laulu vara,

Ketra kuulutuse lõnga,

Kuju kauni aja kangast!

Kui sa ei kuku, kukun ise,

Pajatelen pardikene;

Lasen luige laulusida,

Seitsmekordseid sõnumida

Vanast ajast veeremaie,

Kuldsest ajast kuuldumaie,

Iluajast hiilgamaie.

Läks aga sõnum külge suusta,

Teine laine tüterilta,

Kolmas ranna kaljudelta,

Neljas näkineidudelta,

Viies veteemandalta,

Kuues kuude kudujalta,

Seitsmes saare taadilt, eidelt.

VI laulupidu 1896 / VI Song Festival

Soome marss, N. Chr P. O. Greve - "Porilaste marss" / Finnish march by N. Chr P. O. Greve -
"March of Porilians"

VII laulupidu - 1910

Karl August Hermann - "Oh laula ja hõiska" / "Oh sing and shout"

Oh sing and shout 

for singing time is here! 

Your freedom's sound 

may it sound in power! 

All sorrow and misery 

oh forget that now! 

And may your heart be filled 

only with joy and cry! 

What costs your worry, 

what accompanies (your) sorrow, 

when you always say 

ouch! and oh! ? 

But when you send 

all worries away, 

and drive away things 

that worry you from your soul, 

then all your deeds will go better. 

Be happy and ever, 

with song you lessen 

life's trouble and grief. 

Think about it, 

it is truth, 

that you didn't come 

to this world to worry. 

If you are a true man, 

whom has peace in his heart, 

then you'll live on this world 

like in a flower bush

Oh laula ja hõiska,

Sest laulu aeg on käes!

Su priiuse kõla,

See helisegu väes!

Kõik mure ja häda

Oh unusta sa nüüd,

Ning südant sul täitku

ükspäinis rõõm ja hüüd!

Mis maksab muretsus,

Mis saadab kurvastus,

Ehk kui sul alati

üks ai ja oh on suus?

Kui aga saadad sa

kõik mured minema,

ja ajad hingest, mis sul vaeva teeb,

Siis kõik su tegevus parem korda läeb.

Sest ole rõõmus sa

ja ikka lauluga

Sa elu pahandust

Ja valu vähenda.

Ja mõtle järele,

Eks ole tõsi see,

Et mure tarvis sind

Ei loodud ilmale.

Kui oled õige mees,

Kel rahu südames,

Siis elad ilmas sa

Kui lillepõõsa sees.

Eesti regilaul, seadnud Miina Härma - "Kui ma olin wäiksekene" ("Lauliku lapsepõli") /
Estonian runic song, arranged by Miina Härma - "When I was little" ("Singer's childhood")

When I was little, allea, allea,

I grew as violet flower, Allea, Allea.

Mother brought the cradle to the meadow, allea, allea,

carried the swing on the summer, allea, allea.

Made cuckoo to swing me, allea, allea,

summer bird move, allea, allea.

Then there cuckoo 'cuckoo' a lot, allea, allea,

summer bird sang too much, allea, allea.

I like to think , allea, allea,

shiver, shiver, alleaa, alleaa.

All I put on  (in) the paper, allea, allea,

I cut into the book, allea, allea.

(Lyrics are from original, video's version is a little different)

Kuima ol’li väikokõnõ al’leaa, al’leaa,

kas’vi ma sis kaunikõnõ

ol’li üte üü vannu

pääle katõ päävä vannu

imä vei kiigu kesä pääle

pan’de hällü palo pääle

pan’de par’dsi hällütämmä

suvolinnu liigutamma

par’dsi ol’le pal’lo sõnnu

suvõlinnul liia’ laalu’

par’ts sääl man mul pal’lo lauli

suvõlindu liiast kõnõli

säält mina lat’s sis laulu ope

ul’likõnõ sõna’ osasi

kõik mina pan’ni papõrihe

kõik mina raiõ raamatuhe

selle minol pal’lo sõnnu

selle laajalt laalu viisi.

Eesti rahvalaul, seade Mart Saar - "Meie elu" / Estonian folk song , arranged by Mart Saar - "Our life"

When I was still young, young,

in childhood I played, I played.

I didn't know, only that, only, that,

what I saw with my eye, with my eye.

Joy makes children's singing voice, singing voice,

more beautiful than the string of the zither, zither.

Our life is here in this world, is here in this world,

as a bird on a branch, on a branch.

Shows itself happiness is still, happiness is still

but heart is full of sadness, of sadness.

We do not know, can we, can we

 together (come here again) come, come.

Kui mina alles :,: noor veel olin, :,:

lapsepõlves :,: mängisin. :,:

Ei mina teadnud :,: muud kui seda, :,:

mis mina nägin :,: silmaga. :,:

Rõõm teeb lastel :,: lauluhääle :,:

kaunimaks kui :,: kandlekeele. :,:

Meie elu :,: on siin ilmas :,:

nii kui linnul :,: oksa peal. :,:

Näitab ennast :,: rõõm, mul siiski :,:

süda on täis :,: kurvastust. :,:

Ei meie tea, :,: kas me saame :,:

siin veel kokku :,: tulema. :,:

Rudolf Tobias - "Noored sepad", sõnad Gustav Suits / "Young smiths"

Eesti rahvaviis - "Üles, üles hellad vennad" / Estonian folk song - "Up we go, dear brothers"

Up, up, gentle brothers, up, up!

Let's drive to Sõõrumäe (hill), up!

Up, up dear brothers, up!

Let's drive up to Sõõrumäe, up!

There we'll eat currants, up, up!

Crack the nuts, up!

There we'll eat currants, up, up!

Crack the nuts, up, up!

There we'll hoot of happiness, up, up!

Sing a gracious song, up!

There we'll hoot of happiness, up, up!

Sing a gracious song, up!

There our senses are flattered, up, up!

There our hearts start to ignite, up!

There our senses are flattered, up, up!

There our hearts start to ignite, up, up!

Üles, üles, hellad vennad, üles, üles!

Sõidame nüüd sõõrumäele, üles!

üles, üles, hellad vennad, üles!

Sõidame nüüd sõõrumäele, üles!

Sääl me sööme sõsterida, üles, üles!

Paugutame pähkelida, üles!

Sääl me sööme sõsterida, üles, üles!

Paugutame pähkelida, üles, üles!

Sääl me rõõmu rõkatame, üles, üles!

Laulu lahket laksutame, üles!

Sääl me rõõmu rõkatame, üles, üles!

Laulu lahket laksutame, üles!

Sääl me meeled mesitsemas, üles, üles!

Südamed sääl süttinemas, üles!

Sääl me meeled mesitsemas, üles, üles!

Südamed sääl süttinemas, üles, üles!

VIII laulupidu 1923 / VIII Song Festival 1923

Mihkel Lüdig - "Koit", sõnad  Friedrich Kuhlbars / "Dawn" lyrics by  Friedrich Kuhlbars
(Today, this song always starts the Song Festival.During the last words of the song the fire of
party is lit during the last words of the song.)

Song's will now go with the most beautiful sound,

through powerful flow over our land.

Beauty, it will thrive on the shoulders of the gardens,

Fatherland's soil awakes to flourish.

Dawn glimmers on the top of the mountains.

Our hope flame, may it rise up to the heaven!

Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal,'

vägevail vooludel üle me maa.

Ilu see edeneb õuede õlal,

isamaa pind ärkab õitsema.

Mägede harjadel kumamas koit.

Taevasse tõusku me lootuse loit!

Friedrich Saebelmann - "Kaunimad laulud" , sõnad Peeter Ruubel / "The most beautiful songs"

The most beautiful songs I dedicate to you,

beloved dear homeland of parents!

My heart is beating hard then,

when I sing to you, oh Estonia /Estland!

A strong singing voice penetrates the spirits,

from the bottom of the heart, by the power of love.

The dearest place he will be,

while life lasts within me.

Let us then shout in a strongly united force:

"Prosper (and) grow, Estonia /Estland!"

Kaunimad laulud pühendan sull’,

vanematest armastatud kallis kodumaa!

Võimsasti tuksub süda siis mul,

kui sulle laulan, mu isamaa!

Taevasse tõuseb tugev lauluhääl

südame põhjast vaimustuse väel.

Pühamaks paigaks oled mull’ ikka,

kuni veel süda tuksub mul sees.

Võimsasti kõla siis, ühine laul:

„Õitsegu, kasvagu kodumaa!“

Priiuse päike paistab me maal,

rusujatest vabastatud Kalevite ra’al!

Orjuse kütked purustud’ maas,

muistene priius meil jälle käes!

Särama löönud kodupinnal koit,

Eestimaa taevas vabaduse loit.

Paremad päevad paistma meil jäävad,

kaunimad ajad ootamas ees.

Võimsasti kõla siis, ühine laul:

„Õitsegu, kasvagu kodumaa!“

Mart Saar, sõnad rahvaluule - "Mis need ohjad" / "Why those reins (hold us)",
words from Estonian folklore

Aleksander Läte - "Kuldrannake" / "Golden beach"

Miina Härma - "Tuljak"

The whole parish was brought together, 

the county was invited; 

visitors of all sorts - 

The Viru Elder with his wife was asked! 

Tõnn, the appropriate groom, 

courted Mann for himself, 

Mann, a very deft maid is marrying Tõnn. 

The wedding party is splendid, 

with fifty kegs of booze, 

wedding stuff was brought together 

so much as was received. 

Ducks, geese were seared 

I think more than a thousand 

a whole host of guns were shot 

in honor of the wedding.

Does sometimes the moon shine 

or do I see the stars or the sun shining? 

Oh life, oh beauty, 

see Tõnn and Mann- together hand in hand. 

Young Mann is making fun, 

then Tõnn the groom laughs 

'til water runs down his cheek. 

Oh life, oh beauty, 

the weather is shining, 

for them beautifully,

oh to go through life the same way! 

Brothers roll out the Viru waltz, 

we want to start dancing.

Play  well the Tuljak dance,

it makes the blood boil. 

The music stirs the senses, 

the dance spins the heads 

The boy calls, 

Mother wants to go dancing. 

But why is he shivering, 

and jumping so inside the heart,

when a big man pushes us to embrace. 

"Maidens do not be ashamed of us men, 

we could court you in our own time. 

A nice horse neighs in the stable, 

I also have a nice sleigh, 

and a rich farm of which I will be master soon." 

"Hey dear daughter-in-law's mother!" 

"What do you want Tõnn's father?" 

"The dance is good, the music is great!" 

"Then let's go dance" 

Heyday! Tõnn's father took Manni's mother to dance! 

Father with mother! 

Let us live!

(Video is actually from Dance Festival)

Terve vald oli kokku aetud,

kihelkond kokku kutsutud;

külalisi igat seltsi –

Viruvanem kaasagagi palutud!

Tõnni, parajam peiu,

kosind Mannikese endale,

Manni, nobedam neiu,

läheb Tõnnile mehele.

Pulmad, jah pulmad!

Pulmapidu ülitore.

Viina viiskümmend vaati,

pulma kraami kokku toodi

nõnda palju, kui saadi.

Parte, hanesid praeti

vist üle tuhande ära,

terve trobikond püssisid

pulma auks teeb kära.

Kas vahest kuu

meil kumab ju,

või näen päikest hiilg’va sära sees?

See on ju Tõnn, seal ka ta Mann –

kahekesi sammuvad nad käsi-käes.

Teeb nalja Mann,

siis naerab Tõnn,

nii et vesi veereb palgeilta.

Neil ilus ilm,

neil särab silm,

jõuaks nemad nõnda elust läbi ka!

Vennad, veeretage viru valssi,

meie tahaks minna tantsima.

Tublist’ helistage tuljaku tantsu,

see paneb vere kihama.

Pill sütitab meeli, tants keerutab pead,

poiss kutsub, memm tahab, et tantsima läed.

Kuid miks värised, hüppad nõnda, südameke sees,

kui kaenlasse vajutab meid mehine mees.

„Ärge häbenege, piigakesed, midagi meid,

meie võime ju omal ajal kosida teid.

Kena hobu hirnub tallis, tore saan on mul ka,

rikas talu, mille peremeheks pea saan ma.“

„Kuule armas languke!“

„Mis tahad, Tõnni taadike?“

„Tants on tubli, lõbus pilliviis!“

„Eks läheme ka tants’ma siis!“

Hõissa!

Tõnni taat viis Manni memme tantsima!

Taati memmega

Laskem elada!

IX laulupidu 1928 / IX Song Festival

Konstatin Türnpuu, sõnad/lyrics Marie Heiberg - "Priiuse hommikul" / "Morning of freedom"

Karl August Hermann, sõnad/lyrics Friedrich Kuhlbars - "Kunglarahvas" / "Kungla nation"

When the Kungla people in the golden time

once sat down to eat,

then Vanemuine on the meadow

went to create a zither tune

:,: Went to the forest to play,

went to the woods with a song.:,:

Went with a song, went with a song,

went with a song!

The bird and the leafy trees

and animals got their song from that (tune),

then the forest and the sea mouth sang

and the Estonians.

Went to the forest to play…

Then the singing tune sounded beautifully

and the wreaths were laid on the head.

And then daughters of the grass dame

the Estonian people could see.

Went to the forest to play…

I play on the grass, on the hill

and late at night outdoors

and the sound of Vanemuine's zither

it beats in my bosom.

Went to the forest to play…

Kui Kungla rahvas kuldsel a’al

kord istus maha sööma,

siis Vanemuine murumaal

läks kandlelugu lööma.

:,:Läks aga metsa mängima,

läks aga laande lauluga.:,:

Läks lauluga, läks lauluga,

läks lauluga!

Säält saivad lind ja lehepuu

ja loomad laululugu,

siis laulis mets ja meresuu

ja eesti rahva sugu.

Läks aga metsa mängima …

Siis kõlas kaunilt lauluviis

ja pärjad pandi pähe.

Ja murueide tütreid siis

sai eesti rahvas näha.

Läks aga metsa mängima …

Ma mängin mättal, mäe peal

ja õhtul hilja õues

ja Vanemuise kandlehääl

see põksub minu põues.

Läks aga metsa mängima …

X laulupidu 1933 / X Song Festival 1933

Frédéric Berat, Raimund Kull, sõnad/lyrics Mihkel Veske - "Kodumaa" / "Homeland"

Do you know the land on the shores of Lake Peipsi

that goes to the shores of the West Sea (in Estonian Baltic sea is West Sea 'Läänemeri')

and Munamäe's forest, grass

goes to the kind Gulf of Finland?

Refr. This is the land where my cradle

once rocked and (also) my fathers.

Let us sing now and always:

"This beautiful country is my homeland!"

Here the tops of the forests welcome (you)

so plenty of  lakes, grasslands;

here the rain of heaven sprouts the grain

and the sun caresses the crop.

This is the land…

Here the Estonian men grow

and marches towards the freedom;

here the Estonian maiden grows grandly

and grows up for an Estonian man.

This is the land…

The people here raises the field's fertilizer

and buries the former misery;

here the people seek the light of the spirit

and overcomes the former darkness.

This is this the land…

Oh, let's promise from the heart

we men be forever!

And let us sing now and endlessly:

"You thrive, grow, dear homeland!"

This is the land…

Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt

käib Läänemere kaldale

ja Munamäe metsalt, murult

käib lahke Soome lahele?

Refr. See on see maa, kus minu häll

kord kiikus ja mu isadel.

Sest laulgem nüüd ja ikka ka:

„See ilus maa on minu kodumaa!“

Siin teretavad metsaladvad

nii lahkelt järvi, rohumaid;

siin taeva vihmal oras võrsub

ja päike paitab viljapäid.

Refr. See on see maa …

Siin kasvab Eesti meeste sugu

ja sammub vabadusele;

siin kasvab priskelt Eesti neiu

ja sirgub Eesti mehele.

Refr. See on see maa …

Siin tõstab rahvas põllurammu

ja matab endist viletsust;

siin püüab rahvas vaimu valgust

ja võidab endist pimedust.

Refr. See on see maa …

Oh tõotagem südamest

me mehed olla igavest!

Ja laulgem nüüd ja lõpmata:

„sa kosu, kasva, kallis kodumaa!“

Refr. See on see maa …

I tantsupidu 1934 / I Dance Festival 1934

Nowadays, Song and Dance Festival take place at the same time but it used to be in different years.

Eesti rahvamuusika ja -tants - "Labajalg" (viiulikoorile) (pole täiesti kindel, kas see on õige variant) 
/ Estonian folk music and dance - "Labajalg" (Foot dance)

XI laulupidu 1938 / XI Song Festival 1938

Mart Saar, sõnad/lyrics Marie Heiberg - "Põhjavaim" / "Northern spirit"

The forest rustles around.

I'm standing in a glade

and I think:

Life is lovely

here under the Northern sky.

How deep blue

spreads over the land ...

and on the swinging top of the spruces

there is a rustling wind.

And under the shade of forest trees

the presentiment of happiness

like singing the endless song

our protector of the Northern Spirit.

Mets mühab ümberringi.

Ma seisatan lagedal

ja mõtlen:

Küll armas on elu

siin põhjataeva all.

Kui sügav sinav süli

end laotab üle maa...

ja kuuskede õõtsuvail ladvul

käib kohin tuulena.

Ja metsapuude varjul

kui heljuks õnne aim,

kui laulaks lõputa laulu

me kaitsja Põhjavaim.

Mihkel Lüdig, sõnad/lyrics Karl Eduard Sööt - "Põlismetsa järv" / "The lake of ancient forest"

II tantsupidu 1939 / II Dance Festival 1939

Eesti rahvamuusika ja -tants - "Vändra polka" / "Vändra's polka"

Eesti rahvamuusika ja -tants - "Jämaja labajalg" / "Jämaja's labajalg"

III tantsupidu 1947 / III Dance Festival 1947

Eesti rahvamuusika - "Kiigelaul" ("Veli hella vellekene") / Estonian folk song - "Swing song"
("Brother, dear brother")

Eesti rahvamuusika/ Estonian folk music, sõnad/lyrics Julius Oro - "Vokiratas" ("Eideratas") /
"Spinning wheel"

XII laulupidu 1947 / XII Song Festival 1947

Kaotati täielikult peo vaimne osa ning alles jäi vaid ilmalik, millele hakkas lisanduma
NSV liitu ülistavad palad. Kogu üritus hakkas olema NSV keskvõimu tsensori all.
Kaotati ära "liiga" rahvuslikud laulud nagu näiteks Eesti Vabariigi hümn "Mu Isamaa, mu õnn ja rõõm",
samuti oli keelatud kasutada sinimustvalget lippu. Mõned rahvalikud laulud said jääda repertuaari,
sest nende sõnad kaotasid tõlkes vene keelde (et keskvõim saaks otsustada nende sobivuse üle)
oma õige mõtte. / The spiritual part of the festival was completely scrapped, leaving only the secular,
to which songs glorifying the Soviet Union began to be added. The whole event began to be under
the censorship of the central government of the USSR. "Too" national songs, such as the national
anthem "My Fatherland, My Happiness and Joy", were abolished, and the use of a blue-black-white
flags was illegal. Some national songs still remained because their meaning changed (or the lyrics
were written in symbols) when they were translated to Russian  for central governments approval
(they didn't understand Estonian so the songs were translated to Russian to get approval before the
Song and Dance Festival.

Gustav Ernesaks, sõnad/lyrics Lydia Koidula - "Mu isamaa on minu arm" / "My Fatherland is my love"

My fatherland is my love,

To whom I've given my heart.

To you I sing, my greatest happiness,

My blossoming Estonia!

Your pain boils in my heart,

Your happiness and joy makes me happy,

My fatherland, my fatherland!

My fatherland is my love,

I shall never leave him,

Even if I must die a hundred deaths

Because of him!

Though foreign envy slander you,

You still live in my heart,

My fatherland, my fatherland!

My Fatherland is My Love,

And I want to rest,

To lay down into your arms,

My sacred Estonia / Estland!

Your birds will sing sleep to me,

Flowers will bloom from my ashes,

My fatherland, my fatherland!

Mu isamaa on minu arm,

kell’ südant annud ma,

sull’ laulan ma, mu ülem õnn,

mu õitsev Eestimaa!

Su valu südames mul keeb,

su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb,

su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb,

mu isamaa, mu isamaa!

Mu isamaa on minu arm,

ei teda jäta ma,

ja peaksin sada surma ma

seepärast surema!

Kas laimab võõra kadedus,

sa siiski elad südames,

sa siiski elad südames,

mu isamaa, mu isamaa!

Mu isamaa on minu arm,

ja tahan puhata,

su rüppe heidan unele,

mu püha Eestimaa!

Su linnud und mull’ laulavad,

mu põrmust lilled õitsetad,

mu põrmust lilled õitsetad,

mu isamaa, mu isamaa!

Miina Härma - "Ei saa mitte vaiki olla" / "I cannot be quiet"

I can't be silent,

End my singing.

Being silent would be wrong,

It would make my heart burst open,

I want to sing very silently

To touch my zither very gently

So that I wouldn’t disturb you

My dearest, with my singing

But if a storm arises from my zither

And it resounds to your ears

Then you are the one to blame:

for why are you so lovely to me.

Ei saa mitte vaiki olla,

lauluviisi lõpeta’ –

vaikimine oleks vale,

sunniks südant lõhkema.

Tahan õige tasa laulda,

tasa kannelt helista’,

et ei sind, mu kõige kallim,

lauluga ma tülita.

Aga kui torm minu kandlelt

kostab siiski kõrvu sull’,

siis sa ise oled süüdi:

miks nii armas oled mull’!

IV tantsupidu 1950 / IV Dance Festival 1950

Peetakse kõige süngemaks peoks, sest aasta varem oli toimunud märtsiküüditamine ning NSV liidu
repressioonid ja sovetiseerimine olid haripunktis. Samuti toimus sundkollektiviseerimine. Laulu- ja
tantsupeo üldjuhid arreteeriti ning asemele pandi Moskvale sobilikud juhid ja dirigendid. Kavasse
võeti väga palju välismaiseid vene, läti, ukraina, karjala soome jt rahvaste tantse ning laule, et
kahandada eesti kultuuri tähtsust./ Considered to be the gloomiest party, as a year before, the
March deportation had took place and Soviet Union's repressions and Sovietization were at its peak.
At that time forced collectivization was also taking place . The general leaders of the Song and Dance
Celebration were arrested and replaced by suitable leaders and conductors by Moscow. There were
a lot of foreign dances and songs in the program from Russia, Ukraine, Karelia, Latvia etc to lessen
the importance of Estonian culture. This continued throughout the Soviet occupation. A lot of newer
Estonian (choral) music had/has hidden messages in lyrics.

Eesti rahvatants/Estonian folk dance - "Oige ja vasemba" / "Right and left"

Eesti rahvatants/ Estonian folk dance - "Kosjatants" / "The proposal dance”

XIII laulupidu 1950 / XIII Song Festival 1950

Eugen Kapp - Süit balletist "Kalevipoeg" / Suite from Ballet "Kalev's son (or Kalevson)"

V laulu- ja tantsupidu 1955 / V Song and Dance Festival 1955

Eesti rahvatants / Estonian folk dance - "Rätitants" / "Scarf dance"

Lõuna-Eesti ja Läti rahvatants / South-Estonian and Latvian folk dance - "Kaera-Jaan" ("Oat Jaan")

XV laulu- ja tantsupidu 1960 / XV Song and Dance Festival 1960

Cyrillus Kreek, Eesti rahvalaul / Estonian folk song - "Sirisege sirbikesed" / "Sing, sickles"

I noorte laulu- ja tantsupidu / I Youth Song- and Dance Festival 1962

Gustav Ernesaks, sõnad/lyrics Ellen Niit - "Rongisõit" / "Train ride"

VII tantsupidu 1963 / VII Dance Festival 1963

Harri Otsa - "Kalur ja meri" / "Fisherman and the sea"

VIII laulu- ja  tantsupidu 1965 / VIII Song and Dance Festival 1965

Eesti rahvamuusika ja -tants / Estonian folk song and dance - "Mulgi polka" ("Mulk's Polka")

Eesti rahvatants / Estonian folk dance - "Targa rehealune"

Riho Päts, sõnad/lyrics rahvaluule/folk poetry - "Pill oll' helle"

II noorte laulu- ja tantsupidu / II Youth Song and Dance Festival

Eugen Kapp - "Kullaketrajad" (Balletist "Kalevipoeg") / "Goldspinners" (from Ballet "Kalevson")

Rahvaviis /Folksong - "Pulgatants" / "Stick dance"

Arvo Pärt, sõnad/lyrics Eno Raud - "Meie aed" / "Our garden"

XVII laulupidu 1969 (100. juubel) / XVII laulupidu 1969 (100th Jubilee year )

Alates 1969. aasta juubeli laulupeost algasid kõik üldlaulupeod Mihkel Lüdigi lauluga "Koit", mille
esmaettekanne oli laulupeol 1923. aastal. I üldlaulupeo repertuaarist lauldi Aleksander Kunileidi
"Sind surmani". / Every Song Festival beginning from the 1969 starts with the song "Koit (Dawn)"
by Mihkel Lüdig. This song was first performed in Song Festival of 1923. Only song that was
performed and allowed in 1969 from the very first Song Festival was "Sind surmani (Until I die)"
by Aleksander Kunileid. You'll find both at the beginning of this post.

Veljo Tormis, sõnad/lyrics Hando Runnel - "Laulu algus" / "The beginning of the song"

Heino Eller - "Kodumaine viis" / "Melody of Homeland"

Villem Kapp, sõnad/lyrics Kersti Merilaas - "Põhjarannikul" / "On the Northern shore"

IX tantsupidu 1970 / IX Dance Festival 1970

Arne Oit, rahvatants / folk dance - "Perekonnavalss" / "Family's waltz"

Rahvamuusika ja - tants / folk music and  dance - "Klopandi"

Eesti rahvamuusika ja -tants / Estonian folk music and dance - "Ruhnu süit" / "(Island of) Ruhnu/Runö
Suite"

A. Sõber, rahvamuusika / folk music - "Torupillilugu" / "Bagpipe song"

III noorte laulu- ja tantsupidu 1972

Rahvamuusika / folk music and dance - "Kalamees" / "Fisherman"

XVIII laulupidu ja  XI tantsupidu 1973 / XVIII Song Festival and XI Dance Festival

-

IV noorte laulu- ja tantsupidu 1977 / IV Youth Song and Dance Festival 1977

Gustav Ernesaks, sõnad/lyrics Juhan Liiv - "Helin" / "Sound"

XIX laulupidu 1980 ja XII tantsupidu 1981 / XIX Song Festival 1980 and XII Dance Festival 1981

Eesti rahvaviis / Estonian folk music, Veljo Tormis, sõnad Ülo Tedre, eesti rahvaluule / Estonian folk
poetry - "Küla kuuleb" / "Village hears"

V noorte laulu- ja tantsupidu 1982 / V Youth Song- and Dance Festival

Eesti rahvamuusika / Estonian folkmusic - "Maru polka" ("Splendid polka")

Gustav Ernesaks - "Sireli, kas mul õnne" / "Lilac, will I have luck"

Ülo Vinter, sõnad / lyrics Enn Vetemaa - "Põhjamaa" / "Nordic land (or Northern land)"

Was discussed to become the new Estonian anthem but the current one, which is the same with
Finland, remained as Estonia's anthem. This song is sung at every Song Festival, even if it's not
officially in the program. Conductor Tiia-Ester Loitme, before the song starts: "We have a Holy Song
in our hands. A Hymn. A Prayer. I asked your mothers and fathers to sing along with us. Orchestra,
please play the instruments like they would burst!" :)

Nordic land, our birth-land,

a land of wind and blizzard nights,

a rough land and a tough land,

a land of northern lights.

Nordic land, our birth-land,

a land of ancient fir woods,

a land of waves and beaches,

never shall I leave you.

There's snow drowned woods,

quiet snow paths,

so tender are your church bells,

singing on the snow.

Nordic land, our birth-land,

a dear land of tough men,

battlefield of carnage,

the holy homeland.

Nordic land, our birth-land,

in soul I'll keep carrying you,

so dear to us on foreign trails,

never shall I leave you.

Põhjamaa, me sünnimaa,

tuulte ja tuisuööde maa,

range maa ja kange maa,

virmaliste maa.

Põhjamaa, me sünnimaa,

iidsete kuuselaante maa,

lainte maa ja ranna maa,

sind ei jäta ma.

On lumme uppund metsasalud,

vaiksed taliteed,

nii hellad on su kirko kellad,

lumel laulvad need.

Põhjamaa, me sünnimaa,

karmide meeste kallis maa,

taplemiste tallermaa,

püha kodumaa.

Põhjamaa, me sünnimaa,

hinges sind ikka kannan ma,

kaugeil teil sa kallis meil,

sind ei jäta ma.

XX laulupidu ja XIII tantsupidu 1985 / XX Song Festival and XIII Dance Festival 1985

See laulu- ja tantsupidu jäi viimaseks Nõukogude liidu okupatsiooni aegseks ja nõukogude ideoloogia
poolt politiseeritud ning tsenseeritud üldpeoks.  / This Song and Dance Festival was the last Soviet
occupation time politicized and censored Festival.

Veljo Tormis, Liivi rahvalaul / Livonian folk song - "Laulis isa laulis poega"/ "Father sang, son sang"
(Livonians were a Finnic  indigenous people of the territory of modern day Latvia but they went extinct
because of assimilation. This is a warning song to all small nations)

Selle postituse teine osa jätkub selle teksti peale klõpsates, sest kahjuks pole võimalik järjest ühte nii pikka postitust teha. Algab uus rahvuslik Ärkamisaeg. / The second part of this post continues when you click on this text, because unfortunately it's not possible to make this post longer. The new National Awakening is starting.