Eestimaa lood: muinasajast tänapäevani

Kuigi Eesti on üsna väikene maa ja rahvas, jagunevad eestlased tegelikult kultuurilises mõttes kaheks erinevaks ja eriliseks piirkonnaks. Erinevate Eesti piirkondade kultuurilised erinevused tulenevad peamiselt geograafilisest asukohast, kes on selle piirkonna lähimad naaberriigid. Samuti on see seotud sellega, et Eesti muutus üheks alaks alles 1917. aastal ning enne seda on Eesti territoorium peaaegu alati jagunenud põhjapoolseks Eestimaaks ja lõunapoolseks Liivimaaks (koos Põhja-Lätiga).  Lõuna-Eesti kultuurilisse piirkonda kuuluvad üldjoontes tänapäeva maakondadest Põlva-, Võru-, Valga-, Tartu-, Jõgeva-, Viljandi- ja osaliselt ka Pärnumaa. Võrreldes Põhja- ja Lääne-Eesti kultuuriga, mis on säilinud üsna arhailisena, on Lõuna-Eesti olnud palju vastuvõtlikum uuendustele. See väljendub näiteks regi- ehk runolaulude siirdevormilisuses, mis on Põhja-Eestis vähem levinud, kuid Lõuna-Eestis üldlevinud. Lõuna-Eestit iseloomustab kõige paremini üsna tugev balti mõju , mis tuleneb selles...

  Kuigi Eesti on üsna väikene maa ja rahvas jagunevad eestlased tegelikult kultuurilises mõttes kaheks erinevaks ja eriliseks rahvakilluks. Erinevate Eesti piirkondade kultuurilised erinevused tulenevad peamiselt geograafilisest asukohast, kes on selle piirkonna lähimad naaberriigid. Samuti on see seotud sellega, et Eesti muutus üheks alaks alles 1917. aastal ning enne seda on Eesti territoorium peaaegu alati jagunenud põhjapoolseks Eestimaaks ja lõunapoolseks Liivimaaks (koos Põhja-Lätiga).  Põhja- ja Lääne-Eestit (kaasa arvatud saari) nimetab Ingrid Rüütel eesti klassikalise muinaskultuuri hälliks oma uurimustöös "Rahvalaulud ja muusika Virumaal". Ajalooliselt kuuluvad sellesse piirkonda tänapäeva maakondadest Viru-, Harju-, Järva-, Rapla-, Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa. Põhja- ja Lääne-Eestit iseloomustab kõige paremini väga tugev skandinaavia mõju , mis tuleneb peamiselt sellest, et läbi tuhandete aastate on Eestisse saabunud peamiselt Rootsi päritolu asukaid, kes pikkamisi s...

Hiljuti nägin YouTube’is ühte videot, milles väideti nagu oleks soome- ja eesti keeled pigem erinevad, kui sarnased. Kuna tegemist oli üsna suure YouTube’i kanaliga oli vastukaja sellele üsna negatiivne nii eestlaste, soomlaste kui ka teiste poolt, kes mõistavad meie keeli. Sellest sündis mul idee hakata erinevates valdkondades meie keelte sõnu võrdlema. Loomulikult on eesti- ja soome keeles mõned grammatilised ja sõnavaralised erinevused, muidu ei oleks need ju eraldi keeled, kuid leian siiski, et mõlema keele sarnasus üksteisele on suurem kui ühegi teise elava keelega. Kuna praegu on jõulude ja uusaasta vaheline ajaperiood, on paslik võrrelda seekord just jõulude ja talvega seotud sõnu.  Põhiasjad, mida tuleks meeles pidada on see, et soome k, p, t häälduvad eesti keeles g,b,d ning soome y ja eesti ü on täpselt sama täht, eesti keeles kasutatakse lihtsalt selle tähe saksa varianti. Eesti keeles olevat õ tähte pole soome keeles, selle asemel kasutatakse o, e või a tähte (näiteks, ...

  Hiljuti nägin YouTube’is ühte videot, milles väideti nagu oleks soome- ja eesti keeled pigem erinevad, kui sarnased. Kuna tegemist oli üsna suure YouTube’i kanaliga oli vastukaja sellele üsna negatiivne nii eestlaste, soomlaste kui ka teiste poolt, kes mõistavad meie keeli. Sellest sündis mul idee hakata erinevates valdkondades meie keelte sõnu võrdlema. Loomulikult on eesti- ja soome keeles mõned grammatilised ja sõnavaralised erinevused, muidu ei oleks need ju eraldi keeled, kuid leian siiski, et mõlema keele sarnasus üksteisele on suurem kui ühegi teise elava keelega. Seekord võrdleme põhielemente ja taevakehasid tähistavaid sõnu. Põhiasjad, mida tuleks meeles pidada on see, et soome k,p,t häälduvad eesti keeles g,b,d ning soome y ja eesti ü on täpselt sama täht, eesti keeles kasutatakse lihtsalt selle tähe saksa- ja rootsi varianti. Eesti keeles olevat õ tähte pole soome keeles, selle asemel kasutatakse o, e või a tähte (näiteks, eesti keeles on sõna tõde, soome keeles totta)...